Uue nädala teisipäeval koguneb taas valitsusele bürokraatia vähendamiseks nõuettepanekuid tegev majanduskasvu nõukoda ja päevakorras on neli punkti: riigisekretär Keit Kasemets annab ülevaate nõukoja seni valitsusele esitatud ettepanekute elluviimisest, Bolti asutaja Martin Villig räägib eraõiguslike sihtasutuste regulatsiooni kaasajastamisest ning nõukoja liikmed annavad tagasisidet enda senisele tööle.
Samuti aga on päevakorras Eesti era- ja riskikapitali assotsiatsiooni (EstVCA) ettepanek pensionifondide kohalike investeeringute teemal, et lahendada omakapitali kättesaadavuse probleemi.
Ettepanekus toob EstVCA välja, et geopoliitilistel põhjustel on Eesti ettevõtetele omakapital varasemast märksa raskemini kättesaadavaks muutunud, see takistab neil investeerimist ja pidurdab majanduskasvu.
Assotsiatsiooni hinnangul võiksid Eesti pensionifondid senisest rohkem kohalikku majandusse investeerida, kuid nende võimekus seda teha on piiratud: pensionireform on muutnud pensionifondide raha lühikeseks ja fondid saavad vähem investeerida mittelikviidsetesse instrumentidesse, sest peavad olema valmis suuremateks kapitali väljavooludeks.
Lisaks on aina enam pensionikogujaid liikunud indeksfondidesse, mis ei investeeri Eesti majandusse, sest kohalikku majandusse saavad investeerida vaid aktiivselt juhitud fondid.
Seepärast peaks assotsiatsiooni idee kohaselt looma ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutuse (EISA) tütarettevõtte Smartcap juurde meetme, mis aitaks maandada pensionisüsteemi riske, et kohalikke investeeringuid kaitsta ja soodustada.
“Meede on mõeldud süsteemse riski vähendamiseks, mitte üksikute fondihaldurite äririski katmiseks,” sedastab ettepanek.
Meede rakenduks ettepaneku kohaselt juhul, kui viimase 36 kuu jooksul on aktiivselt juhitud teise samba pensionifondidest lahkunud vähemalt 20 protsenti kogujatest. Selle rakendumisel tekiks pensionifondidel õigus müüa Smartcapile osa oma kohalikest investeeringutest ehk varadest, mis on asutatud või tegutsevad Eestis ning toovad riigile maksutulu.
Müüa oleks võimalik kuni 49 protsenti kohaliku vara osalusest, seega säilitaks pensionifond enamuse ja jätkaks vara valitsemisel sama riski kandmist.
Ettepaneku esitanud EstVCA toob välja, et teise samba fondid on investeerinud Eesti majandusse ligi 722 miljonit eurot ehk ligikaudu 12 protsenti nende juuni lõpu seisuga kogumahust.
Arakas: tegu on keeruka ettepanekuga
Viljar Arakas ütles ERR-ile, et EstVCA on nõukojale teinud veel teisigi ettepanekuid, kuid kõnealune on üks keerukamatest.
“Nõukoda hakkab seda arutama ja selgelt on nõukogu liikmeid, kes seda ettepanekut ei toeta ja selles pole midagi halba,” sõnas ta.
Arakas märkis, et idee juures on palju probleeme. Muudatusettepanekuga tahetakse maandada süsteemset riski, kuid üles jääb küsimus, mis on süsteemne ja mis mitte.
“Seda ei tasu vaadata üksikettepanekuna. Küsimus on selles, kuidas soodustada pensionifondidel, mis on igas riigis kohaliku kapitalituru nurgakiviks, uues olukorras, kus raha võib kiirelt välja minna, ka Eestisse investeerimist. Sest kõik, mis indeksfondidesse pannakse, on investori seisukohalt mõistlik, aga riigi seisukohalt läheb see raha Eestist välja,” selgitas Arakas.
Ta lisas, et ettepanek ei tähenda praeguse olukorra revolutsioonilist muutmist, kuid kui meie pensionifondid kohalikule turule ei investeeri, ei tasu eeldada, et teise riigi pensionifondid tulevad siia seda nende asemel tegema.
Majanduskasvu nõukoja esimees, kes juhib kinnisvarainvesteeringutega tegelevat Eften Capitali, rõhutas, et ta ei ole EstVCA ettepaneku taga ega ole ka olnud nende koostamise juures. Samuti ei ole ettepaneku puhul tema kinnitusel juttu kinnisvarainvesteeringutest.
“Räägime kasvu rahastusest ja nii-öelda management buyout’ide finantseerimisest,” sõnas Arakas.
Ta selgitas, et tehnoloogiasektor on tänu edulugudele saadud kapitalile ja selle reinvesteerimisele praegu päris heas seisus. Teistsugune on aga olukord nii-öelda vana majanduse, näiteks töötleva tööstuse pangandusväliste finantseerimisallikatega.
“Panganduses regulatsioonid ainult kasvavad ehk võimalus paindlikku finantseerimist pakkuda kohalikele ettevõtetele tõmbuvad aina väiksemaks,” lausus Arakas.
Majanduskasvu nõukoja juht lisas, et EstVCA ettepanekut, nagu ka assotsiatsiooni tehtud teisi ettepanekuid alles hakatakse kaaluma ja sellel on ka selgeid vastuargumente.
EstVCA soovitab uut Kredexi meedet laenukapitali kaasamiseks
EstVCA tegi lisaks veel kolm ettepanekut. Nii soovivad nad, et riik looks Kredexi meetme, mis võimaldaks Kredexi käendusel kohalike investeeringute ulatuses soodsamatel tingimustel laenukapitali kaasata. Nii saaksid pensionifondid lisastiimuli, et kohalikke investeeringuid suurendada.
Samuti pani EstVCA ette, et riik tõstaks oma panust aktiivselt juhitud pensionifondidesse, mi on investeerinud vähemalt 15 protsenti varadest Eesti majandusse, neljalt protsendilt 4,5 protsendini. Ettepaneku tegijate hinnangul oleks muudatuse kulu riigieelarvele ligikaudu 30 miljonit eurot.
Neljanda ettepaneku kohaselt tuleks riigi ja erasektori koostöös korraldada kampaania, mis suurendaks inimeste teadlikkust, kuhu nende pensioniraha investeeritakse ja kuidas see Eesti majandust mõjutab.
Valitsuse kokku kutsutud majanduskasvu nõukoda on riigi efektiivistamiseks esitanud seni umbes 700 ettepanekut.
Nõukoda juhib Viljar Arakas ning sinna kuuluvad Robert Kitt, Paavo Nõgene, Jüri Raidla, Anne Samlik, Taavi Kotka, Veiko Veskimäe, Hando Sutter, Raul Jeets, Raul Kirjanen, Kai Realo, Ain Hanschmidt, Madis Toomsalu, Ille Nakurt-Murumaa, Marge Laiõunpuu ja Oliver Väärtnõu.