Värsked uuringud viitavad, et juba lühike vestlus tehisaruga võib mõjutada valija poliitilisi eelistusi traditsioonilistest kampaaniameetoditest oluliselt rohkem, viies kohati kuni kümne protsendipunkti suuruse muutuseni. Seejuures on ekperimentide põhjal roboti veenmisvõime seotud tihedalt selle esitatud eksitavate väidete või lausvalede hulgaga.
Varasemad uuringud on näidanud, et tavaliste tele- ja sotsiaalmeediareklaamide mõju valijate eelistustele on üldjuhul olematu. Enamasti kallutavad need tulemusi vähem kui protsendipunkti võrra.
USA, Kanada ja Poola valimiste ajal läbi viidud katsed osutavad, et tehisaru juhitud vestlus suudab aga muuta inimeste poliitilisi veendumusi määral, milleni küündivad tavareklaamid ja kampaaniad haruharva. Kui USA-s suutis juturobot kõigutada valijate eelistusi ligi nelja protsendipunkti võrra, siis vähem polariseerunud Kanadas ja Poolas ulatus mõju ligi kümne protsendipunktini.
Ajakirjas Nature kirjeldatud eksperimendis vestlesid uurimisalused USA-s tehisaruga 2024. aasta presidendivalimiste eel, kui vastamisi olid Kamala Harris ja Donald Trump. Kanadas ja Poolas toimusid katsed vastavalt 2025. aasta parlamendi- ja presidendivalimiste eel. Juturobot oli programmeeritud toetama ühte kahest juhtivast kandidaadist, kasutades selleks faktipõhiseid argumente.
Hause Lini ja ta kolleegide katsetest selgus, et tehisaru edu võti ei seisnud mitte niivõrd keerukates psühholoogilistes manipulatsioonides või lugeja tunnetele mängimises, vaid toores jõus ehk informatsiooni hulgas. Mudelid, mis esitasid vestluspartnerile suurel hulgal fakte ja tõendeid, olid kõige edukamad. See läheb vastuollu levinud arusaamaga, nagu on valijad oma veendumustes enamasti nii kinni, et ei hooli isegi faktidest. Tööst järeldub, et kui väiteid esitab viisakas ja väsimatu vestluspartner, on inimesed valmis oma seisukohti revideerima.
Huvitava nüansina tuli välja, et tehisaru oli eriti edukas just nende inimeste veenmisel, kes toetasid algselt vastaskandidaati. Näiteks suutis tehisaru panna Trumpi toetajaid suhtuma soosivamalt Harrisesse ja vastupidi.
Veenvus tuleb tõe arvelt
Samas kinnitas uuring varem märgatud murettekitavamat suudumust. Samale osutas ajakirjas Science ilmunud uuring, mis kirjeldas Briti teadlaste juhitud eksperimenti. Uuring haaras ligi 77 000 inimest Ühendkuningriigist, kes vestlesid 19 erineva keelemudeliga enam kui 700 erineval poliitilisel teemal.
Kobi Hackenburg Suurbritannia tehisintellekti julgeolekuinstituudist leidis kolleegidega, et mudelid, mida olid optimeeritud olema võimalikult veenvad, kippusid esitama rohkem ka ebatäpset informatsiooni ja hallutsineerima.
Nende jaoks muutus esmatähtsaks vestluspartneri veenmine, isegi kui see tähendas faktidega meelevaldset ümberkäimist või lausvalesid. Vestluse n-ö võitmiseks ja nõutud koguses vastuargumentide leidmiseks hakkas tehisaru faktide puudumisel neid lihtsalt juurde genereerima. See viitab ohule, et tehisaru kasutavad tuleviku valimiskampaaniad ei pruugi olla mitte lihtsalt poliitiliselt kallutatud, vaid tekitada ka veenvalt esitatud, kuid väljamõeldud infomüra.
Seejuures erines moonutuste arv poliitilise spektri lõikes. Parempoolseid ja konservatiivseid kandidaate, näiteks Donald Trumpi USA-s või Pierre Poilievre’i Kanadas, toetama programmeeritud robotid esitasid rohkem ebatõeseid väiteid, kui nende liberaalseid oponente toetavad mudelid. Teadlaste hinnangul peegeldab see ilmselt andmeid, mille peal mudeleid treeniti – internetis leiduv parempoolne poliitiline sisu sisaldab sagedamini ebatäpsusi.
Uus normaalsus
Kuigi uuringud osutavad, et tehisaru võib valijakäitumist oluliselt mõjutada, manitsevad eksperdid kaugeleulatuvate järelduste tegemisel siiski ettevaatlikkusele. Näiteks Purdue Ülikooli sotsiaalteadlase Lisa Argyle’i sõnul ei ole tehisaru üliinimlike omadustega väitleja, vaid pigem väga tõhus tööriist, mis suudab genereerida usutavat teksti suures mahus.
Reaalses elus on kampaaniameistrite jaoks suurim väljakutse inimeste tähelepanu. Eksperimendis osalejad olid n-ö sundolukorras. Argielus ei pruugi valija, eriti poliitika suhtes leige kodanik viitsida poliitilise juturobotiga piisavalt pikalt ja sisukalt vestelda. Samas hoiatavad teadlased, et kui taoline tehnoloogia massiliselt kampaaniatesse jõuab, võidakse valijad siiski isikupärastatud ja veenva, kuid potentsiaalselt eksitava infoga üle ujutada.
Kobi Hackenburgi uuring näitlikustas, et inimeste arvamusega manipuleerimiseks pole ilmtingimata tarvis kõige võimsamaid ja kallimaid tehisintellekti mudeleid. Ta pidi kolleegidega nentima, et kindlaid treeningmeetodeid rakendades suudab isegi väike ja vabavaraline mudel (näiteks Llama-8B) muutuda sama veenvaks või isegi veenvamaks kui tipptasemel mudel GPT-4.
Uuringu autorite hinnangul on treeningmeetodite (nn järelkoolituse ehk post-training) mõju veenvuse kasvule kohati oluliselt suurem, kui mudeli enda ajumahu ehk parameetrite arvu kasvatamine kümne- või sajakordselt. Piltlikult piisab mudeli õpetamiseks vaid edukate vestluste näidetest, et muuta see tipptasemel väitlejaks.
Nõnda hoiatab töörühm, et kuna vabavaralisi mudeleid saab suhteliselt tagasihoidlike ressurssidega peenhäälestada, saavad nüüd ka väiksemad rühmitused, äärmuslased või vaenulikud riigid luua tööriistu, mis suudavad massiliselt ja efektiivselt avalikku arvamust mõjutada. See võib viia tulevikuni, kus tõhusad mõjutuskampaaniad ei ole enam tsentraliseeritud, vaid hajutatud ja raskesti kontrollitavad.