Laste silmade tervis vajab palju rohkem tähelepanu, kui lapsevanemad tavaliselt arvavad, rõhutas silmaarst. Paljud vanemad ei tule selle peale, et rõõmsalt mängiva ja igapäevaelus hästi toime tuleva lapse nägemine võib olla tõsiselt häiritud.
Silmaarst Maria Malva sõnul harjub laps loomupäraselt sellega, millise nägemise on ta looduse poolt kaasa saanud. “Väike laps ei märka, et tema nägemine võiks olla kehv. Ta ei tea, et võiks näha rohkem kui paar rida,” selgitas arst Vikerraadio saates “Huvitaja”.
Selle tulemusel võivad lapsed olla kohmakad, väsida kiiresti, mitte suuta lugemisel või multika vaatamisel keskenduda, kuid nad ei oska oma muret sagelit sõnadesse panna.
Silmade ja nägemise kontroll algab juba sünnitusmajas ning jätkub perearsti juures esimesel, kuuendal ja 12. elukuul. Olulised kontrollid toimuvad ka kolme- ning viie- kuni kuueaastaselt, mil last on juba võimalik koostöövalmilt testida. Malva rõhutas, et need kontrollid on sama olulised kui pikkuse ja kaalu mõõtmine.
“Kui lapsel on silmadega kaasasündnud probleemid, võivad need jääda täiesti varjatuks, kuni kontrollis avastatakse, et üks silm tegelikult ei näe,” ütles ta. Kui lapsevanem märkab, et laps vaatab televiisorit ebatavaliselt lähedalt, silm vajub kõõrdi või laugude kuju on ebatavaline, soovitab silmaarst kontrolli pöörduda.
Suurimad probleemid: plussid ja laisk silm
Malva selgitas, et väikelapsed on enamjaolt kaugnägijad ehk nad näevad hästi kaugel olevaid objekte, aga lähedal asuvaid esemeid nad teravalt ei näe, need on udused. Seega peavad lapsed sageli kandma prille, mille klaasid on kumerläätsed ehk plussprillid.
On juhtumeid, kus laps loeb nägemistabelil kõik read ära, kuid tegelikult on silm nii-öelda ülepinges. “Laste silmaehitus ei ole stabiilne. Kui lapsel on peavalud või silmad väsivad lugedes, võib põhjuseks olla varjatud suur pluss,” sõnas arst. Optometristid ja silmaarstid kasutavad selleks spetsiaalseid silmalihaseid lõõgastavaid tilku, et hinnata silma tegelikku optikat.
Oluline on ka varakult avastada laisk silm, mis tekib siis, kui aju hakkab eelistama paremini nägevat silma ning nõrgema justkui lülitab välja. “Kui alustame raviga liiga hilja, ei pruugi laisk silm hakata nägema ka prilliga,” rõhutas ta.
Ravi hõlmab prille ja silma katmist paariks tunniks päevas, et sundida nõrgemat silma tööle. Lapsed peaksid sel ajal tegema tegevusi, mis nõuavad nägemist: joonistama, puslesid kokku panema, lugema, vaatama pilte.
Elustiil mõjutab ka laste silmi
Malva sõnul veedavad lapsed aina rohkem aega ekraanide taga, mis koormab tugevalt silmalihaseid. “Kui laps puhkab ekraaniga, mitte õues, tekivad fokusseerimisraskused ja silmade väsimus,” ütles ta. Väljas liikumine ja kaugusse vaatamine aitavad silmi oluliselt. Malva soovitas, et iga päev võiks kaks tundi viibida õues päevavalguse käes.
Kuigi suuremad lapsed võivad sportimiseks läätsi kasutada, ei sobi need väikestele. “Kontaktlääts on võõrkeha. Halva hügieeni korral võib laps saada tõsise silmapõletiku,” hoiatas Malva. Läätsesid ei tohi tema sõnul ka kunagi internetist tellida, vaid need peaks optometrist määrama ning seejures õpetama ka nende kasutamist.
Lastele silmaoperatsioone ei tehta, sest silmad on kasvufaasis. Täiskasvanutel on laser üks võimalus. Malva sõnul vajavad inimesed elu jooksul niikuinii mingil hetkel prille. “Neljakümnendates tekivad ealised muutused ja lugemisprillid saavad paratamatuks,” lausus ta.