Läti Rahvusringhääling (LSM) teatas, et kuigi valitsus kinnitas aasta tagasi Rail Baltica esimese etapi maksumuseks 5,5 miljardit eurot, võib ka see summa Lätile üle jõu käia. Seetõttu on mitteametlikult laual plaan jätta esialgu ehitamata uus raudteeühendus Salaspilsi ja Skulte vahel.
Plaan näeks ette, et Skultest kuni Eesti piirini ehitatakse uus 1435 mm (Euroopa) laiusega raudtee, kuid Skultest Salaspilsini liiguksid rongid mööda olemasolevat 1520 mm (Vene) laiusega raudteed.
LSM-i andmetel võimaldaks selline lahendus vähendada Läti kulusid ligikaudu miljardi euro võrra, tuues kogumaksumuse 4,5 miljardi euro peale.
Sääst tuleneks asjaolust, et Salaspilsi ja Skulte vaheline planeeritud trass läbib praegu metsi, põlde ja eraomandeid. Maade võõrandamine selles piirkonnas on ajamahukas ja väga kulukas protsess.
Logistiliselt tähendaks see aga olulist muudatust rongiliikluses. Kui praegune projekt näeb ette Riiast möödasõitu, siis „säästuplaani“ korral siseneks lõunast tulev rong Salaspilsist Riia linna, vahetaks seal sõidusuunda ning liiguks seejärel põhja poole Skultesse, läbides Riia eeslinnu (Sarkandaugava, Vecmīlgrāvis jt) sarnaselt praeguste elektrirongidega.
Vajadus erirongide järele
Hübriidlahendus tekitaks vajaduse rongide järele, millel on muudetav rööpmelaius (suutlikkus sõita nii 1435 mm kui ka 1520 mm rööbastel). Läti transpordiministeerium tunnistab, et selliseid rongitootjaid on maailmas vähe – ministeerium tõi näitena vaid ühe Hispaania tootja.
See muudaks veeremi hankimise keeruliseks ja kalliks. Samuti on kaheldav, kas Läti suudaks teha ühishanke Leeduga, kellel on sarnane probleem Vilniuse ja Kaunase vahelisel lõigul. „Tõenäoliselt ühishanget ei tule,“ nentis ministeeriumi esindaja.
Samas märkis ministeerium, et selline rongilahendus säästaks reisijaid ümberistumisest Salaspilsi terminalis, et jõuda Riia lennujaama, ning võidaks reisijale umbes kümme minutit aega võrreldes ümberistumisega.
Läti transpordiministeeriumi asekantsler Kristīne Pudiste ütles LSM-ile, et ametlikult pole plaan muutunud ja eesmärk on endiselt ehitada Euroopa laiusega raudtee kogu põhjasuunal (Riia-Eesti).
Siiski tunnistas Pudiste, et on alternatiivsest plaanist kuulnud. Tema sõnul sõltub palju avaliku ja erasektori koostöömudeli (PPP) õnnestumisest.
„Hetkel töötatakse PPP võimalikkuse analüüsiga. Kui selgub, et Läti riigil on võimalik rakendada PPP-d terves lõigus Salaspilsist Eesti piirini, siis tulevad uued rööpad kogu ulatuses. Kui aga selgub, et see pole võimalik, ehitatakse uued rööpad vaid Eesti piirist Skulteni ja Skulte-Salaspilsi vahel tuleb leida muu lahendus,“ selgitas Pudiste.
Asekantsler hoiatas ühtlasi, et erasektori kaasamine (PPP) tähendab, et investorid soovivad kasumit teenida, mis võib tulevikus kajastuda kõrgemates piletihindades.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare (41)