Ukraina sõja üheks suurimaks üllatuseks on ilmselt see, et Ukraina jaoks kõige edukamaks sõjatandriks on kujunenud Must meri, mis on imelik, arvestades, et enne sõda koosnes Ukraina laevastik vaid mõnest Nõukogude Musta mere laevastiku jagamisel Venemaa käest saadud endisest KGB piirivalvelaevastiku valvelaevast, mis veel 2022. aastal vee peal ulpimas olid, ja seda, et arvestatav osa Ukraina laevastiku isikkoosseisust vahetas 2014. aastal Krimmi okupeerimise ajal poolt. Ukrainal polnud ega ole ka arvestatavat lennuväge, millega vastase laevastikku ahistada, arvestuslikult suudab see praegugi vaatamata lääne abile korraga välja panna vähem kui 60 võitlusvõimelist lahingulennukit. Selge, et Venemaad sellega ei murra.
Kuid ukrainlased on mere peal võideldes olnud leidlikud ja lisaks rannakaitse mobiilsetele laevatõrjerakettidele on nad panuse teinud meredroonidele. Neid laevukesi kasutati ka varem, aga ukrainlased on andnud nendele laia ülesannete spektri, mille täitmiseks oli vaja enne hulka suuremaid laevu. Algas kõik väikestest skuutrikestest, mille lõhkepea meisterdati lennukipommi baasil, kuid tänaseks on ukrainlastel juba olemas väärt tööriistakast, mida Vene Musta mere laevastikul tasub karta. Ning seda tasub karta ka Lääne- ja Mustal merel ülbitseval nn varilaevastikul, millest sõltub praegu Kremli sissetulek. Ukraina ei peagi selle tankereid viimseni põhja saatma, piisab ka regulaarsetest rünnakutest, mis laevaomanike jaoks kindlustuse hinnad lakke viiksid ja selle tegevuse rentaabluse kaheldavaks muudaks.
Oled juba tellija? Logi sisse