Eesti keeles ilmus tänavu meie seast lahkunud režissööri David Lynchi elulooraamat “Unistamisruum”. Näitleja ning Lynchi suur austaja Erki Laur ütles “Deltas”, et tema jaoks on võluv Lynchi arusaam, et kunst ei sünni kannatusest, vastupidi, kunsti tehes tuntakse kannatuse vahele rõõmu.
Näitleja Erki Laur kuulas audioraamatut Lynchi eluloost kaks korda. “Nagu mina olen aru saanud, sündis raamat nii, et David Lynch luges oma LA stuudios linti kõik, mis ta oma elust mäletas. Biograaf Kristine McKenna kirjutas sinna kõrvale, mis tegelikult juhtus, kronoloogiliselt, faktiliselt,” rääkis Laur.
“Minu jaoks on oluline, et ta pole mitte filmirežissöör, vaid ta on kunstnik. Ta tegeles elu jooksul iga päev mingit laadi kunstiga. See on see inspiratsioon, mida mina David Lynchist kõige rohkem olen saanud. Mul on kodus kahe kunstniku fotod, üks neist on Lynch,” sõnas Laur. “Lynch taipas, et ta sõbra isa on kunstnik ja et nii tohib ja saabki olla, et sa ei tee elus mitte midagi muud peale selle, et sa oled kunstnik,” lausus ta õhinal. “Otsus olla kunstnik ongi tehniline, see sünnibki peas. Ma olen nüüd kunstnik. Ja nüüd ma teen ainult kunsti,” sõnas ta. “Nimeta vaid miski, mida David Lynch ei ole teinud. Ta nägi kogu maailma läbi kunstnikupilgu,” lisas ta.
“Kunstnik on vahendaja, šamaan, tema julgeb minna oma mitteteadvuses sellistesse kohtadesse, kuhu tavainimesed naljalt ei julgeks. Ta julgeb jutustada lugusid neid ise läbi elades. Mina olen näitleja, ma teen sisuliselt sama,” sõnas Laur. Läbi kunstniku saab vaataja minna kuhugi, kuhu ise ei julgeks, ja tunda läbi tema tundeid, mida muidu ei tunneks. “Kunstnik on keegi, kes vaatab maailma kunstniku pilguga ja vahendab seda meie keelde,” lisas ta.
“See, milline inimene Lynch on, tuleb välja sellest, kuidas ja millise hääletooniga ta enda elu raamatus kirjeldab. Ta on maailma kõige kaastundlikum, südamlikum, avatum, rõõmuotsivam inimene, kes samal ajal teeb filme nagu “Mulholland Drive”, kus sõõrikukohviku taga elab saatan,” lausus Laur. “Mulle on väga võluv ka ta arusaam, et kunst ei sünni kannatusest, kannatus ei tee head kunsti. Vastupidi, kunsti tehes tuntakse kannatuse vahele rõõmu. Kunst sünnib ainult rõõmust ja inspiratsioonist ja see on ülev,” lisas ta.
“Raamatu üks eesmärkidest on selgitada filme. See on tema versioon ja arusaam sellest, mis juhtus,” ütles Laur. “Ma ei ole Lynchi loomingu andunud fänn põhjusel, et kui mina teeksin filme, siis ma teeksin neid hoopis teistsuguseid. Aga Lynchi pilt on mul seepärast seina peal, et ta kunstnikuna on minu absoluutne eeskuju. See, kuidas ta näeb rõõmu maailmas, see, kuidas ta kanaliseerib selle kunsti,” sõnas ta.
Laur väärtustab raamatut väga. “See on väga huvitav lugemine ning hiljem tekib igal lugejal vastupandamatu huvi vaadata läbi kõik David Lynchi filmid,” rääkis ta. “Ükskõik, mis järjekorras raamatut lugeda ja Lynchi filme vaadata, usun, et inspiratsiooni ja rõõmu on sellest palju,” lisas ta. Raamat on liigendatud kaheks – David Lynchi kirjeldus enda elust ja McKenna tekst sellest, mis samal ajal tegelikult toimus, on täiesti erinevad.
Raamatust jääb kõlama rõõm elusolemisest, kogemisest ja tänutunne iga inimesega kohtumisest. “Raamat tuletab meelde märgata enda ümber inimesi, rõõmu ja ilu ning teha sellest kunsti,” lisas Laur. “Kunstnik on surematu siis, kui ta teeb oma eluajal elavat kunsti,” ütles ta lõpetuseks.