Saksamaa kantsler Friedrich Merz saavutas reedel parlamendis pensionieelnõule vajaliku häälteenamuse ning hoidis sellega ära võimaliku valitsuskriisi.
Eelnõu, mis suurendab järgmise 15 aasta jooksul pensionikulusid ligikaudu 185 miljardi euro võrra, võeti 630-kohalises Bundestagis vastu 318 poolthäälega, vajamata seejuures vasakpoolse opositsiooni viimase hetke abipakkumist.
See, et eelnõu vastuvõtmine oli viimase hetkeni savijalgadel, näitas aga Merzi vähest mõjuvõimu konservatiividest (CDU) ja vasaktsentristlikest sotsiaaldemokraatidest (SPD) koosneva koalitsiooni üle.
Erimeelsused on põhjustanud kahtlusi koalitsiooni võimes vastu võtta hädavajalikke reforme, et elavdada Euroopa suurimat majandust ning ehitada üles Saksamaa relvajõudusid.
Koalitsioonisiseste tülide taustal kasvab aga parempopulistliku partei Alternatiiv Saksamaale (AfD) toetus. Partei juhib nüüd üleriigilisi küsitlusi ja on teel tugeva tulemuse poole viitel järgmisel aastal toimuvatel liidumaade valimistel.
Parlamendi hääletustulemused näitasid, et seitse konservatiivi hääletasid eelnõu vastu ja kaks jäid erapooletuks.
Eelnõu fikseerib pensionid kuni 2031. aastani praegusel tasemel ehk 48 protsendil keskmisest palgast, selle asemel et lasta neil palkade suhtes langeda. Pensionireform oli mais sõlmitud koalitsioonileppe keskne punkt ning SPD jaoks ülioluline teema.
Vasakpopulistid osutasid abikäe
Konservatiivide 18 häälega noortetiib oli eelnõu vastu, väites, et see põlistab rahaliselt jätkusuutmatut süsteemi, jättes arve nooremate põlvkondade kanda.
Kuna koalitsioonil on parlamendis vaid napp 12-hääleline enamus, jäi viimase hetkeni selgusetuks, kas eelnõu suudetakse vaid võimuliidu häältega vastu võtta.
Opositsioonis olev vasakpopulistlik Die Linke sekkus viimasel hetkel, pakkudes pensionäride kaitsmise nimel, et jääb erapooletuks – nii oleks koalitsioonil eelnõu vastuvõtmiseks vaja vähem hääli.
Pensionid on muutumas poliitilisteks murekohaks kogu Euroopas, kuna vähenev tööealine elanikkond peab ülal pidama üha suuremat hulka pensionäre.
Majandusteadlaste hinnangul eirab Saksamaa pensionieelnõu reaalsust ning vaid halvendab olukorda.
Merzi populaarsuse langus
Valimiskampaania ajal sarjas Merz oma eelkäija, sotsiaaldemokraat Olaf Scholzi koalitsiooni sisetülide pärast.
Ootused Merzile olid kõrged – ta saavutas veel enne ametisse astumist ajaloolise kokkuleppe rekordilisteks kulutusteks taristule ja kaitsele ning andis selgelt mõista, et kavatseb taastada Saksamaa positsiooni suurtegijana rahvusvahelisel areenil.
Kuid tema enda koalitsioon on osutunud ebakindlaks. Ametisse astumise päeval sai temast esimene kantsler ajaloos, kes vajas parlamendi ametliku heakskiidu saamiseks teist hääletusvooru.
Suvel ei suutnud Merz koondada oma konservatiive toetama SPD-ga kokku lepitud konstitutsioonikohtu kandidaati, mistõttu hääletus kukkus läbi.
Merz on pälvinud välismaal kiitust tugeva toetuse eest Ukrainale, kuid kodumaal on tema populaarsus langenud umbes 25 protsendini, tehes temast ühe ebapopulaarseima kantsleri lähiajaloos.
Samal ajal on konservatiivide ja SPD toetus Forsa viimase küsitluse kohaselt kahanenud veebruarikuiste valimiste 44,9 protsendilt 39 protsendile. Augustis liidripositsioonile tõusnud AfD püsib 26 protsendiga esikohal.