Eesti päritolu nobelist Svante Pääbo rääkis “Ringvaatele”, et see oli tema ema otsus pojale eesti keelt mitte õpetada ja tõdes, et kõige eestilikum asi tema lapsepõlves oli kohupiimakook, mida ema talle sünnipäevaks tegi.
Maailmakuulus paleogenoomika valdkonna rajaja Svante Pääbo külastas Eestit väga erilisel põhjusel. Tartu Ülikool promoveeris Nobeli meditsiinipreemia laureaadi audoktoriks. Pääbo pidas põneva ettekande Tallinnas Toompeal Eesti Teaduste Akadeemias, mille välisliige ta on juba kuus aastat.
Pääbo sündis Rootsis eesti paadipõgeniku peres. “Arvan, et see oli teadlik otsus, mille tegid mu ema ja teised inimesed meie tutvusringkonnas, et meie tulevik on Rootsis. Jälgisime huviga Eestis toimuvat, aga keelt ma ei õppinud,” meenutas Pääbo. “Tagantjärele olen selle üle veidike kurb.”
Pääbo käis Eestis ka nõukogude ajal, töötades Rootsi üliõpilaste giidina Eestis ja Venemaal.
Teadusteele suunas Pääbot tema ema, kes ise oli keemik. “Ema suhtus minu huvidesse väga tõsiselt. Pildistasin ruunikivisd, mõõtsin neid, ema viis mu Egiptusesse, kui olin teismeline. See mõjutas mind palju, tahtsin saada egüptoloogiks ja läksingi seda ala ülikooli õppima.”
Lisaks õppis Pääbo meditsiini ning kahe teadusharu ristteel õnnestus Pääbol 1985. aastal esmakordselt eraldada DNA materjali 2400 aasta vanuselt egiptuse muumialt. Pääbo fookuses on neandertallase ja teiste iidsete hominiidide genoomide lahtiharutamine ja nende jäljed inimliigi DNA-s. Just need üllatavad avastused tõid 2022. aastal Pääbole Nobeli füsioloogia ja meditsiini auhinna.
“Mind rabas teadmine, milline kultuurifenomen on see preemia. Saad nii palju tähelepanu, kutseid, tööettepanekuid. Tuli tõesti õppida ütlema “ei” väga paljudele toredatele pakkumistele, mille enne 2022. aastat oleksin rõõmuga vastu võtnud.”
Üks asi Nobeli preemia saamise juures on see, et esitatakse küsimusi, millest sa ei tea rohkem kui küsija.
Tehisaru suhtes on Pääbo optimistlik. “Ma ei ole meie liigi tuleviku pärast mures. Meil muidugi on ees rasked ajad tulevikus, nagu on olnud ka minevikus, aga hämmastav on, kui kohanemisvõimeline on inimene olnud meie lähisugulastega võrreldes. Kohanenud eluga erinevates kliimatingimustes, üle elanud palju ränki epideemiaid.”
“Inimese bioloogiline ja geneetiline areng on väga aeglane, nii et rohkem loeb ühiskonnas kultuur. Peaksime sellele mõtlema ja seda arendama.”
Pääbo isa sai samas kategoorias Nobeli preemia 1982. aastal. “Vaatasime seda koos emaga televiisorist. Me olime tema salaperekond, tal oli ka nii-öelda ametlik pere.”
“Eesti on teaduse mõttes väga tubli olnud pärast iseseisvuse taastamist võrreldes teiste riikidega, kes alustasid samas seisus. Eesti on reforminud oma teadusmaastikku ja olnud väga edukas, kui arvestada teadustöö panust, Euroopa grantide arvu. Edu on olnud muljetavaldav,” nentis Pääbo.
Pääbo tõi välja, et kõige eestilikum asi tema lapsepõlves oli kohupiimakook. “Ema tegi seda mulle sünnipäevaks,” muheles Pääbo.