Torres ja abitreener Jose Vincente Soto võtsid FCI Levadia üle 2022. aasta lõpus. Hispaania juhendajate käe all võideti 2024. aastal Eesti meistriliiga, kahel ülejäänud hooajal tuldi teiseks. Mullu tuldi ka Eesti karikavõitjaks.
Curro Torrese kommentaar FCI Levadia veebilehel: “Täna sulgen peatüki, mis on tähendanud mulle palju enamat kui lihtsalt tööd ja jalgpalli. Need on olnud kolm aastat elu, kasvu ja sügavaid emotsioone, ning ma soovin hüvasti jätta nii, nagu see klubi väärib: tänutunde, soojuse ja avatud südamega.
Soovin alustada oma mängijate tänamisest, sest teie olite minu igapäevaelu mootor. Puuduvad sõnad, et väljendada, kui palju te mulle tähendate. Meid ühendavad treeningud, väljakutsed, raskused ja unustamatud rõõmud. Igaüks teist on mulle midagi õpetanud, ja lahkun tohutu austuse ja sooja südamega kogu selle eest, mida olete andnud — teie pingutus, pühendumus, vendlus ja usaldus, mida alati minu suunas väljendasite. Te olete olnud meie riietusruumi hing, ja mul on olnud au olla sel teekonnal teie kõrval.
Spordidirektoritele — Mikhail, Dima, Andrii ja Gurcha — suur tänu, et uskusite minusse algusest peale. Tänan teie pideva toetuse, lähedaloleku, kuulamise, juhendamise ja töö lihtsamaks ning inimlikumaks tegemise eest. Olen alati tundnud end toetatuna, väärtustatuna ja kaasatuna, ning see on tähendanud rohkem, kui oskate ette kujutada. Mul on olnud privileeg töötada teiega ja olla osa nii erilisest projektist.
Soovin väga südamest tänada ka kõiki klubi töötajaid: neid, kes on siin iga päev, vaikselt ja tähelepanu keskmest eemal, tagades, et kõik toimib nagu pere. Alates varustuse halduritest kuni kontoritöötajate, hooldusmeeskonna, kommunikatsiooni, füsioterapeutide ja kõigini, kelle igapäevane panus hoiab klubi liikumas. Tänan teie pühendumuse, lahkuse, vestluste, hoolika töö ja pideva kohaloleku eest. Ilma teie tööta ei oleks võimalik midagi, mis toimub väljakul. Te jääte kõik minu südamesse.
Need kolm aastat on andnud mulle õppetunde, sõprussidemeid ja mälestusi, mida kannan endas kogu elu. Lahkun tundega, et andsin endast kõik, kuid eelkõige, et sain tagasi veelgi rohkem: toetust, usaldust ja kodutunnet, mida pole jalgpallis lihtne leida.
Liigun edasi uhkuse, tänutunde ja sidemega, mis ei purune kunagi. See klubi jääb alati minu osaks. Ja ükskõik, mis juhtub, on mul alati siin kodu. Tänan teid kõige eest, siiralt!“
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare (2)