Leetjatel muldadel on tüseda ja toitainerikka huumuskihiga profiil, hea veehoiuvõime ja aktiivne aineringe ning neid peetakse harimiskindlateks muldadeks. Leetjad mullad on kujunenud valdavalt kollakashallil või punakaspruunil karbonaatsel saviliiv või liivsavi moreenil. Karbonaadid esinevad maapinnas tavaliselt alates 60 kuni 90 sentimeetri sügavuselt. Need mullad moodustavad 27,4 protsenti Eesti muldkattest, üle 65 protsendi neist asub põllumajandusmaal ja on peamiselt kasutusel haritava maana. Leetjate muldade peamised levikualad on Pandivere kõrgustik ning Viljandi ja Tartumaa.
Eesti Maaülikooli mullateaduse professor Alar Astover ütles, et aasta mulla valimine on traditsiooniliselt üks mullapäeva keskseid osasid. “See aitab teadvustada nii Eesti mullaressursside tegelikku seisu kui ka vastutust, mis sellega kaasneb,” sõnas ta.