Kui Venemaa alustas Ukrainas sõda vaid 150 tuhande mehega, siis nüüd on alustatud 710 tuhande mehega suurpealetungi.
Asjast rääkis Ukraina armeejuht Oleksandr Sõrski telekanalile Sky News.
Sõrski ütles, et umbes 1255 km pikkusele rindele on saadetud üle 710 000 Vene sõduri.
Ta lisas, et Venemaa pool kaotab iga päev umbes 1000–1100 sõdurit, kes saavad surma või haavata, „ja enamik neist hukkub”.
„Praeguses etapis üritab Vene armee edasi liikuda praktiliselt kogu rindel,” märkis ülemjuhataja.
Kõige ägedamad lahingud toimuvad Donetski oblastis Lõmani ja Pokrovski linnade ümbruses, Harkivi oblastis Kupjanski linnas ning Zaporižja oblastis Huljaipole linna lähedal.
„Meie strateegia on kurnata Vene armeed nii palju kui võimalik, takistada selle edasitungi, hoida oma territooriumi, samal ajal rünnates vaenlase tagalst, operatsioonisügavust ja… Venemaad ennast eesmärgiga õõnestada tema kaitsevõimet ja tööstuslikku võimsust,” sõnas Sõrski.
Sõrski ütles, et on vastuvõetamatu, kui Ukraina loovutaks Venemaaga sõlmitavas rahulepingus lihtsalt territooriumi.
Kindral Sõrski ütles, et „õiglast rahu” saab saavutada ainult siis, kui praegusel rindejoonel peatatakse võitlus ja seejärel alustatakse läbirääkimisi.
Märkides täielikku usalduse puudumist Kremli väidete suhtes, et too soovib oma sõja lõpetada, süüdistas ta Vladimir Putinit Donald Trumpi rahukõneluste vahendamise katse kasutamises „kattevarjuna”, samal ajal kui Vene väed üritavad lahinguväljal jõuga rohkem maad vallutada.
Ukraina relvajõudude ülemjuhataja kindral Sõrski andis avameelselt märku, et tema riigi sõdurid jätkavad võitlust, kui diplomaatia ebaõnnestub – ja hoiatas, et kaalul on kogu Euroopa saatus.
„Meie peamine missioon on kaitsta oma maad, oma riiki ja oma elanikkonda,” ütles ta eksklusiivintervjuus Ida-Ukrainas asuva hoone keldris. Sky Newsil paluti turvalisuse kaalutlustel asukohta mitte avaldada.
„Loomulikult on meie jaoks vastuvõetamatu lihtsalt territooriumist loobuda. Mida see üldse tähendab – oma maa loovutamine? Just sel põhjusel me võitlemegi; seega me ei loobu oma territooriumist,” sõnas ta.
Küsimusele, kas nende inimeste ohverdus, kes oma riigi kaitsmisel oma elu andsid, on asjatu, kui Ukraina on sunnitud loovutama Moskvale maa-ala, mida ta endiselt kontrollib Donbassis, vastas kindral Sõrski ukraina keeles tõlgi vahendusel: „Teate, ma ei luba endale isegi sellist stsenaariumi kaaluda.”
„Kõik sõjad lõppevad kunagi ja loomulikult loodame, et ka meie oma lõppeb. Ja kui see juhtub, tuleb kehtestada õiglane rahu,” ütles ta.
„Minu arusaamist mööda on õiglane rahu rahu ilma eeltingimusteta, ilma territooriumi loovutamata. See tähendab praegusel kontaktjoonel peatumist,” sõnas ta.
Küsimusele, kas tema väed on valmis – ja kas neil on piisavalt inimjõude –, et vajadusel võitlust jätkata, vastas kindral Sõrski: „Meil on ressursse sõjaliste operatsioonide jätkamiseks.”
Ometi kannatab Ukraina rindel sõdurite puuduse all. Samuti on sõdurid ja laiem ühiskond kurnatud ja seisavad silmitsi järjekordse sõjatalvega.
President Putinil on praeguseks sõdurite arvu ja tulejõu osas eelis, mis muudab liitlaste jätkuva toetuse Kiievile olulisemaks kui kunagi varem.
Kindral Sõrski hoiatas, et Moskva ei näita mingeid märke sõjategevuse vähendamiseks, hoolimata sellest, et Venemaa juht ütles president Trumpile, et on valmis läbirääkimisteks.
„Seega teeme kõik selleks, et kui vaenlane jätkab sõda ja te näete, et kuigi me tahame rahu, õiglast rahu, jätkab vaenlane oma pealetungi, kasutades neid rahuläbirääkimisi kattevarjuna,” ütles ta.
„Nende operatsioonides pole mingeid pause ega viivitusi. Nad suruvad oma vägesid edasi, et läbirääkimiste varjus vallutada võimalikult palju meie territooriumi,” märkis ta.
Ta lisas: „Seega oleme lihtsalt sunnitud seda sõda pidama… kaitstes oma rahvast, oma linnu ja asulaid ning oma maad.”
Ülem ütles, et see motiveerib tema sõdureid. „Kui me seda ei tee, näeme selgelt, mida Vene armee endast maha jätab, ainult varemed, ainult surmad.”
Küsimusele, kas Ühendkuningriik ja teised Euroopa riigid peaksid oma rahvast ette valmistama võimalikuks laiemaks sõjaks Venemaaga, vastas kindral: „Muidugi tagavad iga riigi relvajõud oma kodanike, laste ja territooriumi usaldusväärse kaitse.
Agressiivsete riikide, eelkõige Venemaa Föderatsiooni ja selle liitlaste olemasolul on see küsimus äärmiselt pakiline.
Tuleb teha kõik, et tagada võime säilitada kaitsetase ja piisavalt kaasaegsed relvajõud agressiooni tõrjumiseks nii individuaalselt kui ka liitlaste toetuseks.”
Sõrski ütles sõja olukorda kommenteerides järgmist:
• Ukraina väed kontrollivad endiselt Donbassis asuva kindluslinna Pokrovski põhjaosa ja jätkavad võitlust ülejäänud osa tagasivallutamise nimel, vastupidiselt Venemaa väidetele, et nad on vallutanud linna, mis on olnud Moskva jaoks viimase 16 kuu jooksul peamine sihtmärk.
• Venemaa tulistab iga päev Ukraina positsioonidele rindel 4000–5000 ühesuunalist ründedrooni ja 1500–2000 pomme heitvat drooni. Kuid Ukraina tulistab sama palju – ja isegi rohkem – vastu. „Droonide osas on see enam-vähem võrdne. Praegu kasutame veidi rohkem FPV [esimese isiku vaatega] droone kui venelased.”
• Venemaa relvajõududel on endiselt kaks korda rohkem suurtükiväemürske kui Ukrainal, kuid droonisõja ulatus ja surmavus tähendavad, et suurtükiväge on raskem tõhusalt kasutada. Praegu sooritavad 60% rünnakutest droonid.
• Umbes 1255 km pikkusel rindel on üle 710 000 Vene sõduri, kusjuures Vene pool kaotab päevas umbes 1000–1100 sõdurit, kes on tapetud või haavatud „ja enamik neist on tapetud”.
„Praeguses etapis püüab Vene armee edasi liikuda praktiliselt kogu rindel,” ütles kindral Sõrski.
Loe lisaks
Discover more from eestinen
Subscribe to get the latest posts sent to your email.