Sirje Presnal, 6. detsember 2025
Kunstnikud Jüri ja Ivi Arrak olid üle kaheksakümne, kui nad oma 30 aastat kestnud abielu lahutasid. Ehkki naisele oli lahkuminek väga valus, jäi sõprus püsima. „Jüri käis iga nädal minu juures, vaatas mu maale, arutasime, rääkisime… Ka nädal aega enne oma surma käis ta külas ja lõikas mul juukseid.“
Oli 1983. aasta, kui toona juba kuulus ja tunnustatud maalikunstnik Jüri Arrak astus kunstihoones ühe näituse avamisel võluva väikest kasvu naise juurde ja soovis temaga tutvust teha. Ivi – neljakümnendates, kuid välimuselt palju noorem – oli Jürile juba mitmelt varasemalt sündmuselt silma jäänud.
„Jüri tutvustas ennast mulle ja ütles, et sooviks minuga kontakti,“ meenutab Ivi Arrak (86) esimest jutuajamist tulevase abikaasaga. Mõistagi tundis ta end kunstniku tähelepanust meelitatuna. Ta lisab, et esiotsa said nad põhiliselt kokku näituste avamisel. Jüri oli toona abielus oma teise naise Urvega, kes oli nahakunstnik ja kellega tal oli kaks poega – Arno (s 1963) ja Jaan (s 1966). Ivi oli oma abielu lahutanud kolm aastat varem.