Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu (EMSA) kinnitusel jättis valitsus meremehed viimasel hetkel lubatud toetuseta, mis seab ohtu meremeeskonna töökohad ja seeläbi ka kogu Eesti laevanduse tuleviku, edastab BNS.
“Käesoleva aasta 22. augustil teatas meie riigi taristuminister Kuldar Leis Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) vahendusel Eesti rahvale, et riik on otsustanud toetada käesoleval aastal reisiparvlaevadel Eesti töökohti kahe miljoni eurose toetusega. Minister rõhutas, et „ilma sarnase meetmeta võivad Eesti laevad ja töökohad liikuda varem või hiljem naaberriikidesse, mis tähendaks meie riigile maksutulu vähenemist ligi 54 miljoni euro võrra aastas. Toetus aitab hoida kulud kontrolli all, töökohti alles ning maksutulu Eestis”,” meenutas EMSA juhatuse esimees Jüri Lember.
Tema sõnul meremehed rõõmustasid, et lõpuks ometi on valitsus mõistnud, et ilma naaberriikidega sarnaste toetusmeetmeteta pole Eesti laevandusettevõtted praeguses laevandusteenuste turu madalseisus rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised.
“Mõni päev enne kolme kuu täitumist sellest avaldusest, 19.novembril teatas seesama ministeerium läbi oma kantsleri Marten Kokki e-kirja, et kahjuks on nad sunnitud teatama, et seoses riigieelarve olukorraga ollakse otsustanud reisilaevade toetusmeetme elluviimise hetkel peatada ning kavandatud vahendeid sel aastal ei eraldata. Seda kaks päeva enne vastavate väljamaksete tähtaega. Sellega ei kaasnenud mitte mingit uut valjuhäälset teavitust sellest, kui tubli valitsus meil on,” märkis Lember.
Samal ajal toob ametiühingujuht esile, et 3.detsembril võttis riigikogu vastu otsuse, mille alusel vähendati hasartmängude makse samaväärses suurusjärgus võimalike ja algselt riigieelarve strateegias järgnevaks neljaks aastaks kavandatud reisiparvlaevade laevandustoetuste meetmele ehk 40 miljonit eurot.
“Avalikkuse eest on jäetud varju asjaolu, et faktiliselt ei taotle rahvusvahelises laevaliikluses meretranspordi teenust osutavad ettevõtted mitte mingisugust heategevust teiste Eesti ettevõtete või maksumaksjate arvelt, vaid pelgalt osaliselt selle selgest taevast kaela sadanud süsinikukvoodi ostukohustuse osalist tagasimakset, mille EL koos Eesti riigiga on kehtestanud. 2025. aastal on see summa Tallinki laevade puhul seitse miljonit eurot ja DFDS Eesti filiaali osas 0,7 miljonit eurot. 2026.aastal saab olema orienteeruvalt, sõltuvalt CO2 kvoodi hinnast, Tallinki puhul 10 miljonit eurot ja DFDS Eesti puhul üle ühe miljoni euro. Halvimal juhul, kui CO2 kvoodi hind kasvab oluliselt, võib see riigile makstav summa kahekordistuda,” selgitas Lember.
Tema sõnul on Eesti riigi niinimetatud laevanduse taastamise lipuprojekt nõudnud alates 2020. aastast kõigi merendusorganisatsioonide ja ametnikkonna tõsist panustamist. “Riik on kulutanud teemaga tegelevatele ametnikele ja uuringutele, võttes arvesse kaasatute suurt hulka ja kulutatud tööaega, tõenäoliselt suurusjärk miljon eurot kui mitte rohkem. Kõik see töö ja maksumaksjate, sealhulgas meremeeste teenitud maksuraha kulutamine jookseb jätkuvalt liiva, kuna Eesti Vabariigi maksukeskkond on ettearvamatu ja see jääb peamiseks takistuseks, miks mitte ükski reeder ei julge tuua omi laevu Eesti registrisse,” märkis Lember.
Tema sõnul on merelaeva investeering ehk kapitalimahutus suurusjärgus paarkümmend kuni paarsada miljonit eurot või rohkem ja selle investeeringu äriplaan toetub minimaalset 15-20 aastasele perspektiivile. “Sellist äri ei saa Eestis ajada, kui riigi kehtestatavad maksud kõiguvad kümnetes miljonites ühe aasta jooksul,” rõhutas Lember.
“Senikaua kui meie riigi rahanduspoliitikat suunavad ja otsustavad diletandid, senikaua kui osatakse koostada vaid lihtsustatud Exceli tabelit, milles pelgalt kulud, mitte tulu tagasi teenivad investeeringud kulude ridadel, pole Eestil lootustki saada osa rahvusvahelisel mereteenuste turul ringlevast rikkusest ehk teenuste ekspordist ühele mereriigile kohast tulu. Tõsine kartus on kaotada tänasedki töökohad merel,” märkis Lember.
Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing tegutseb aastast 1995 ja omab ligi 2300 liiget. Peamine tegutsemise eesmärk on tagada Eesti meremeeste töökohtade olemasolu rahvuslipu all seilavatel alustel ja eesti keele kasutamine kohustusliku töö- ja suhtluskeelena laeva pardal. “Ainult sellisel moel suudame me edendada rahvuslikku meremajandust ja rahvusriiki. COVID pandeemia aastatel kaotasime rahvuslipu all üle 600 töökoha, mis pole taastunud, ning nüüd oleme silmitsi poliitilise pandeemiaga endiste rahandusministrite eestvedamisel,” märkis Lember.