Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan
Kuula artiklit, 2 minutit ja 29 sekundit
Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan
Austet keelemehe Johannes Aaviku synnist möödub 8. detsembril 145 aastat. Aaviku kohta on kirjutet, et omal ajal oli ta „kõige suurem kirjaoskaja Eestis”. Ega see liialdus olegi. Kuid milline oli Aaviku keeleköök?
Aavik muretses eesti keele tervise pärast. Ta kergitas keelekatla kaant ja kaardistas keeletõbesid, mis eesti keele organismi kurnasid. Aavik kirjutas: „Mõned keelevead on nagu mingisugused tõved, mis on juurdunud meie keele organismi ja mis on visad paranema ning rasked arstida ja mida seepärast põe
Artikli lugemiseks tellige päevapilet, digipakett või logige sisse!
Artikkel jätkub peale reklaami
Reklaam
Eelmine artikkelEga kokkamisoskus haiget tee, seda läheb vaja niikuiniiJärgmine artikkelHaapsalu lasteraamatukogu seinu katavad spordipildid