Klassikaraadio saade “Nyyd-muusika” avas Huddersfieldi nüüdismuusika festivali tänavuse Eesti-fookuse ning küsis, millist rolli mängib Eesti helilooming Euroopa helikunstis, milliseid uusi värve ja hääli me rahvusvahelisel laval esitlesime ning kuidas see dialoog Eesti muusikakultuuri tagasi mõjutab.
Huddersfieldi nüüdismuusika festival (hcmf//) on juba alates 1978. aastast olnud üks Euroopa olulisemaid avangard- ja eksperimentaalmuusika kohtumispaiku heliloojatele, interpreetidele ja publikule, keda köidavad uued helimaailmad ja piire nihutavad ideed. Tänavu pööras festival erilise pilgu Eestile, pakkudes väikest läbilõiget meie heliloojatest, loomingust ja muusikakultuuri seni vähem tuntud kihtidest.
Festivali kunstiline juht Graham McKenzie rõhutas, et Eesti valimine fookusriigiks ei olnud pelgalt žest, vaid tugevale kunstilisele veendumusele tuginev otsus. Tema sõnul tegutseb Eestis praegu erakordselt põnev ja isikupärane heliloojate põlvkond. “Ma pean olema kindel, et riigis toimub tõesti midagi tähelepanuväärset, enne kui sellise partnerluse loome. Eestis on praegu tõesti see hetk – näen väga tugevat kunstnikepõlvkonda ning me tahame olla sellest osa,” ütleb McKenzie.
Koostöö Eesti Nüüdismuusika Keskuse ja Hcmf//’i vahel on sündinud pikaajalise eeltöö tulemusena. Keskuse juht Taavi Kerikmäe rõhutas, et eesmärk ei ole ühekordne esiletõstmine, vaid püsivad võrgustikud. “Tahame, et see ei oleks ühekordne showcase, vaid et me pigem näitame ennast. Me sõlmime siin tutvusi ja ka loomingulisi sidemeid,” sõnas Kerikmäe.
Eesti fookusprogramm oli muljetavaldavalt mitmekesine, esmaettekannetest elektroonilise muusika ajalooliste kihtideni. Arvo Pärdi 90. sünnipäeva tähistasid The Carice Singers ja organist Christopher Bowers-Broadbent, kelle sõnul on Pärdi muusika “endiselt sama maagiline” ja kutsub esitajat igal korral üha sügavamalt kuulama. “Tunnen Arvo häält endiselt oma peas. See muusika nõuab täielikku pühendumist, aga see on esitajale alati erakordselt ilus hetk,” kirjeldab Bowers-Broadbent.
Madli Marje Gildemanni kammerteos “Feathered Mirrors” kõlas Ühendkuningriigis esmakordselt Mivos kvarteti esituses. Teos põimib lindude rände ja liikumisest inspireeritud helitekstuurid mehaaniliste ideedega. “Uurisin tol ajal biomimikri ideed, kuidas näiteks lennukid on loodud lindude anatoomiast eeskuju võttes. Püüdsin need kaks maailma omavahel kokku tuua,” selgitab Gildemann. Keelpillikvarteti vioolamängija Victor Lowrie Tafoya tõi esile teose nõudlikkuse ja dramaatilise pingestatuse, mis sünnib väheste vahendite, kuid väga täpse kõlakujunduse kaudu.
Helilooja Liisa Hirsch kuulis festivalil esmakordselt oma kümme aastat tagasi kirjutatud teost “Where they grow their leaves”, mis avab end aeglaselt lahti nagu elus organism peaaegu nähtamatute mikroprotsesside, peidetud pingete ja vaevukuuldavate nihkumiste kaudu. London Sinfonietta muusikud nimetasid seda erakordselt hästi läbikuulatud teoseks, mis nõuab interpreedilt suurt kohalolu ja õrna ajataju. “Liisa kõlataju on tõesti haruldane. Paljud kas lasevad sellistel teostel venida või ei oska luua orgaanilist kulgemist, mis kuulajat päriselt hoiab. Loodan väga, et saan Liisaga tulevikus veel koostööd teha,” rääkis pianist Andrew Zolinsky. Publiku hulgas kõlaski sageli mõte, et Eesti heliloojate töödes peitub tundlik kuulamine ja poeetiline pinge, mis eristab meie helikunsti rahvusvahelisel maastikul.
Eesti helilooming kõlas Huddersfieldi nüüdismuusika festivalil nii kontserdisaalides kui ka improvisatsioonilistel lavadel. Üks ootamatusi täis momente oli Mingo Rajandi ja Heiner Goebbelsi improvisatsiooniline kohtumine, mis kasvas välja vaid ühest kontserdipäeva hommikul kokkulepitud noodist ning põimis endasse ka saja aasta vanuse Leedu rahvalaulu salvestuse. “Meil ei olnud plaani. Dramaturgia kasvas kohapeal,” ütles Goebbels.
Eesti Elektroonilise Muusika Seltsi Ansambel tõi publiku ette valiku meie uuemast ja varasest elektroonilisest muusikast, samas kui Tuulikki Bartosik ja Helen Anahita Wilson esitlesid oma eksperimentaalset elektroonilist kava.
Festivalil viibis arvukas Eesti delegatsioon, kelle seas oli ka Kultuuriministeeriumi muusikanõunik Kertu Aksiim. Tema sõnul võeti Eesti muusika vastu erakordse keskendumise ja soojusega:.”Keegi ei lahkunud saalist, aplausid olid elavad. Eesti muusikat oli meil tohutult rikkalikult kavas, samuti meie ägedaid muusikuid ja talente, keda saime üsna parimal moel näidata siinsele publikule.”
Huddersfieldi nüüdismuusika festival tõi veenvalt esile, et Eesti heliloojad ei tegutse rahvusvahelises nüüdismuusikas perifeerias, vaid on osa aktiivsest dialoogist, kus arutletakse identiteedi, pärandi, tehnoloogia ja looduse suhete üle ning kus oluliseks saavad tundlik kuulamine ja poeetiline täpsus. Kohtumised, vestlused ja tagasiside näitasid selgelt, et Eesti muusikal on rahvusvahelisel areenil pidevalt kasvav nähtavus.
Euroopa nüüdismuusika maastik on mitmekesine, pidevas muutumises ja üha avatum ristumiskohtadele. Just sellesse ruumi asetub Eesti muusika oma vaikse, ent mõjusa kohaloluga. Hcmf// 2025 näitas, et see kohalolu ei ole juhuslik, vaid tulemus järjekindlast loomisest, avatud mõtteviisist ja valmisolekust astuda dialoogi maailmaga.
48. Huddersfieldi nüüdismuusika festival toimus 21.–30. novembrini 2025.