Mida tähendab kellegagi tõeliselt suhtlemine? Brooks rõhutab, et iga inimene kannab endas ainulaadset elukogemust, minevikku, väärtusi, vaatenurki ja emotsioone, ning need kõik mõjutavad seda, kuidas ta tajub maailma. See pole pelgalt jutuajamine, vaid sügavam kuulamine, tähelepanelikkus ja sallivus.
„Tarkus ei seisne geograafia- või füüsikateadmistes. Tarkus on inimeste mõistmine. Tarkus on võime näha sügavalt inimeste sisse ning teada, kuidas nad võiksid elu keerulistes olukordades käituda. Minu arusaam sellest, milline tark inimene välja näeb on viimase paari aasta ja selle raamatu kirjutamise jooksul muutunud,“ tunnistab autor. „Ma usun nüüd, et targad inimesed ei ütle meile, mida teha. Nad alustavad meie loo mõistmisest. Nad võtavad vastu meie anekdoodid, selgitused ja jutustused ning näevad meid nii, nagu oma ülla võitluse keskel oleme. Nad näevad, kuidas me elu vastuoludega tegeleme – intiimsus või iseseisvus, kontroll või ebakindlus – ja mõistavad, et meie praegune olek on lihtsalt see paik, kus me peagu oleme, ja osa pikalt kasvamise protsessist.
„Kuidas inimesi tunda“ on rohkem käsiraamat kui teooria, see inspireerib harjutama kuulamist, empaatiat, tähelepanelikkust ning suhtuma austusega vestluspartneri loo, väärtuste ja maailmavaate vastu. Samas nõuab see eneselt ausust – peame laskma lahti eelarvamustest, loobuma soovist teha ennatlikke järeldusi ja heitma korraks kõrvale oma ego. See võib sundida meid mugavustsoonist välja tulema, aga just see töö toob sageli ilusaima tulemuse – tõelise ühenduse ja mõistmise inimeste vahel.
Rikastatud näidete ja faktidega erinevatest valdkondadest nagu psühholoogia, neuroteadus, teater, filosoofia, ajalugu ja haridus, avardab Brooks lugeja arusaamist inimsuhetest, mis omakorda aitab olla teiste suhtes mõistvam ja hoolivam. Raamat aitab õppida paremini mõistma mitte ainult teisi, vaid ka iseennast – oma hirme, eelarvamusi, mugavuspiire. See võib olla tõukeks isikliku kasvamise ja sügavama empaatia suunas.
Loe mahukat katkendit David Brooksi raamatust „Kuidas inimesi tunda“
Õiged küsimused
Mul on David Bradley nimeline sõber, kes teeb kartoteegikaartidega huvitavat asja. Sa lähed tema juurde probleemiga. Võib-olla kaalud sa töövõimalust või mõtled abiellumisest või lahutusest. Kui ma aastakümmend tagasi tema juurde läksin, olin ma ülekoormatud. Ma vastasin teistele inimestele alati jaatavalt ning ma ei suutnud keskenduda asjadele, mis minu enda arvates olulised olid. Ma esitlesin oma probleemi Davidile ning ta hakkas küsimusi küsima. Minu juhul küsis ta mult kolme teema kohta: minu ülimad eesmärgid (mida sa tahad maailmale pakkuda?), minu oskused (mida sa teed, kui sa end elusana tunned?) ning minu graafik (kuidas sa oma päevi veedad?).
Need küsimused võtsid mind mu igapäevaelu kontekstist välja ning panid mind suureplaaniliselt mõtlema. Pärast küsimusi andis David mulle ajalehe ning samal ajal kui tema minu vastuseid seedis, lasi ta mul seda lugeda. Paari minuti pärast hakkas ta kartoteegikaartidele märkmeid kirjutama. Ma vaatasin ajalehte, kuid üritasin heita pilku sellele, mida ta neile kaartidele kirjutas. Kümne või viieteistkümne minuti pärast laotas ta kaardid mu ette laiali. Neil ei olnud kirjas lahendust mu probleemile, vaid analüütiline raamistik minu probleemi mõtestamiseks. Minu jaoks oli ta ühele kaardile järjestanud asjad, mida ma teha tahtsin, ning teisele pannud asjad, mida ma tegelikult tegin. Kolmandale kaardile oli ta kirja pannud strateegia kaardi B tegemiseks rohkem kaardi A moodi…
Loe edasi juba artiklist.
Oled juba tellija? Logi sisse