Olavi Pihlamägi kuulas tähelepanelikult ära kõik 12 võistluslugu ja valis välja kolm lugu, mis tema meelest võiks superfinaali jõuda. Žürii valik oli Pihlamägi meelest kõigile midagi: „Igast nurgastmidagi: oli räppi, ballaadi, kantrit, rokki diskot, etno-rokki. Igaühele midagi, kespõrandale kokku ja nüüd siis rahvas hakkab valima.“
Kõigepealt jäi talle kõrvu Ollie lugu „Slave“, kes läbi aegade tema suur lemmik on olnud. Kahjuks jäi Olavi meelest tema selleaastane laul võrreldes eelmiste aastatega nõrgemaks. „Aga temas on oma tempokus, tugevus ja karisma – mine tea, äkki läheb õnneks!“ kommenteeris Pihlamägi. 

Muljet avaldas Olavile ka NOËPi lugu „Days Like This“, mida ta pidas kauniks, kuid mitte väga eurovisionilikuks. 

Üheks põnevamaks looks pidas Pihlamägi ukrainlanna Uliana lugu „Rhythm of Nature“. „Laul on tegelikult ju ehtne niisugune ukraina rahvalaul, millele tuleb etno-rokk refräänis juurde. Ma millegipärast arvan, et see laul võiks jõuda superfinaali,“ ennustas Pihlamägi. 

  

Pihlamägi tõi esile ka Getter Jaani loo „The game“: „Hea diskolaul, milles on midagi niisugust, mida esimese korraga kohe ära ei taba, aga midagi on siiski väga tuttavat. Mina paneksin siia plussi ikkagi.“ 

Kõneainet tekitas ka Clicheriku & Mäxi lugu „Jolly Roger“, kes Olavi arvates korjab kindlasti rohkelt noorte hääli, kuid võib osutuda üpriski ettearvamatuks. „Mina oma pead ei paneks pakule, et kui praegu on need kõik asjad ette salvestatud, siis finaalis ju lauldakse otse – me ei saagi olla lõpuni kindlad, millised sõnad sealt parasjagu välja tulevad.“

Staažikate eurohuntide Stig Rästa ja Victor Crone ehk Stockholm Cowboysi lugu „Last man standing“ aga Pihlamägile erilist muljet ei avaldanud. Küll aga tõi ta välja huvitava fakti: „Meil on Eesti Laulu laval Riigikogu liige! Minu meelest on see esimest korda,“ viitas Pihlamägi sellele, et Stig Rästa kuulub XV Riigikogu koosseisu. Lisaks viitas ta, et Stig peaks olema seekordse võistluse kõige vanem osaleja. 

Superfinaali ennustas Pihlamägi ka Anti ja Minimal Windi looga „Wounds (Don’t Wanna Fall)“. „See on kõige ehtsam Eurovisoni ballaad: kaunis ja pisut venib ja venib ja kuidagi ei taha minna pisut kiiremaks,“ rääkis Pihlamägi, kes hindab Anti väga vokalistina.
 

  

Väga meeldis Olavile Vanilla Ninja. Ta usub, et nende lugu ei jäetud laulude esitamise järjekorras juhuslikult viimaseks: kõigil on huvi, sest tüdrukud on üle 20 aasta taas koos ja loo on kirjutanud nende kallis Sven Lõhmus. „Väga raske on sealt loost mitte ära tunda sellist saksa heliloojat nagu Dieter Bolen,“ tõi Pihlamägi välja, et Sven Lõhmus on ära tabanud saksa vaibi. „Mina olin ostetud, kui see lugu kõlas!“ 

 

  

 

Kuula kõiki Eesti Laul 2026 finaliste siit. 

Kuula intervjuud pikemalt allolevast heliklipist!