Demokraatia väärtuste ja rahvusliku kaitsevõime teemalised arutelud on taas päevakorda tõusnud. Novembri alguses avalikustati riigikogu riigikaitsekomisjoni raport, mis tõi kaasa erinevad arvamused ja emotsioonid, süüdistused tühja retoorikas ja provintslikkuses. Kas sõnavabadus ja argumentidele tuginev diskussioon võiks viia ka efektiivsemate lahendusteni või piirdume vaid sõnasõjaga?
Ajaloo keerdkäigud ja möödunud aastakümnete kogemused pakuvad eestlastele arvukaid õppetunde, mida kaaluda praeguse ja tulevase kaitseplaneerimise taustal. Tuli ju ka Vabadussõja ajal kutsed vabatahtlikult Eesti kaitseväkke tulla asendama sundmobilisatsioon. Kuid kas tänapäeval suudame õppida minevikust, et paremini tulevikuks valmistuda, ning kas leidub poliitikuid, kes suudavad rahva juhtida raskustest läbi vähese vere, aga seda rohkema higiga?