Pärast õhtusööki teatas Merz X-is, et Belgia muresid ei saa eitada ja nendega tuleb tegelda sellisel viisil, et kõik Euroopa riigid kannaksid sama riski.
Von der Leyen oli sama meelt ning teatas oma postituses, et De Weveri ja Merziga oli konstruktiivne mõttevahetus ja et arutelud jätkuvad eesmärgiga jõuda konsensusele.
Merzi kõneisiku sõnul nõustusid kõik kolm, et asjaga on kiire.
„Ma ei taha [De Weverile] survet avaldada, ma tahan teda veenda, et lahendus, mida me siin pakume, on õige,“ ütles Merz neljapäeval. „See raha peab minema Ukrainale, see peab aitama Ukrainat.“
Merz toetab von der Leyeni pakutud õiguslikke ettepanekuid külmutatud Vene varade garantiina kasutamiseks Ukrainale niinimetatud reparatsioonilaenu andmiseks. Samuti toetab Merz 122. artikli järgseid erakorralisi volitusi, kui Belgia endiselt vastu punnib, teatasid allikad FT-le.
„Ta võtab suure riski ja paneb selle taha kogu oma kaalukuse,“ ütles Münchenis asuva Bundeswehri ülikooli rahvusvaheliste suhete professor Carlo Masala Merzi kohta. „See näitab, kui tõsiselt ta seda asja võtab.“
Hiljutised läbirääkimised on asja veelgi kiireloomulisemaks muutnud. Merz ja teised Euroopa liidrid avastasid ärevusega, et USA-Venemaa läbirääkimistel on puudutatud otseselt ka Euroopas külmutatud Venemaa varasid, teatasid FT Saksa kantsleriametile lähedasid allikad.
Berliini jaoks kaalub nende varade kiire kasutuslevõtt ning poliitilise signaali saatmine Moskvale ja Washingtonile nüüd üles õigusliku ettevaatuse, teataid FT allikad. Kuigi Berliin on kutsunud Euroopa Komisjoni tegelema Belgia muredega, usutakse seal, et Ukraina vee peal hoidmiseks ei ole reparatsioonilaenule alternatiivi.
Saksamaa surve on FT teatel osaliselt ajendatud ka murest, et pärast laenupiduri vabastamist sisuliselt piiramatute kaitsekulutuste jaoks, ähvardab Saksamaad suure osa Ukraina sõjalise varustamise oma õlule võtmine.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare