Rootsi mereväel on Läänemerel kokkupuuteid Vene allveelaevadega peaaegu igal nädalal, ütles Rootsi mereväe staabi operatsioonide juht Marko Petkovic Briti ajalehele The Guardian.
Petkovic rääkis lehele, et Venemaa üha tugevdab oma kohalolekut piirkonnas ja tema laevade nägemine pole Rootsi mereväe jaoks midagi erilist. See on väga tavaline, ütles ta, lisades, et nägemiste arv on viimastel aastatel suurenenud.
Petkovic rõhutas, et Rootsi tuvastab Läänemerel regulaarselt Vene allveelaevu ja valmistub selliste intsidentide edasiseks sagenemiseks, kui Vene-Ukraina sõja peaks sõlmitama relvarahu või kestev rahu.
“Kui Ukrainas on lõpuks vaherahu või relvarahu sõlmitud, saab ainult eeldada ja me eeldame, et Venemaa tugevdab oma võimekust selles piirkonnas,” ütles Petkovic. “Seega peab [Rootsi] merevägi pidevalt kasvama ja keskenduma üldisele pildile.”
Rootsi mereväe kapten viitas sellele, et Venemaa toodab ühe Kilo-klassi allveelaeva aastas. Ta ütles, et Venemaa tegeleb oma laevade sihipärase ja pideva moderniseerimisega.
The Guardian tõdes, et Läänemere piirkond seisab silmitsi üha suureneva hulga ohtudega, sealhulgas kahtlustatavate hübriidrünnakutega droonidelt, väidetava veealuse infrastruktuuri sabotaažiga ja vananevate naftatankerite pideva vooluga Vene varilaevastiku laevade näol, mis veavad Venemaalt toornaftat.
Leht meenutas, et novembris teatas Briti kaitseminister, et Vene luurelaev sisenes Ühendkuningriigi vetesse ja suunas laserid sõjaväelennukite suunas. Minister hoiatas, et Ühendkuningriik seisab vaenulike riikide poolt silmitsi uue ohuajastuga.
Hiljuti võõrustas Rootsi suurt NATO allveelaevade vastast õppust Playbook Merlin 25, kus osales üheksa riiki, sealhulgas Rootsi, Saksamaa, Prantsusmaa ja USA. Sajad sõjaväelased harjutasid allveelaevade jahtimise oskusi Läänemere ainulaadsetes tingimustes, et valmistuda võimalikuks veealuseks rünnakuks, kirjeldas The Guardian.
Läänemere ebatasane põhi Rootsi lähedal raskendab allveelaevade avastamist, kuna need saavad seal end hõlpsalt ära peita.
Petkovic avaldas ka muret tekitab Venemaa varilaevastiku pärast, märkides, et ei saa välistada võimalust, et selliseid laevu kasutakse droonide väljalaskmiseks.
“Varilaevastik ise ei ole sõjaline probleem, kuid varilaevastik võib meie riike sõjaliselt mõjutada,” ütles Petkovic.
Tema sõnul tähendavad Läänemere vete omadused – sealhulgas väiksem nähtavus kui vee peal, soolsus ja temperatuur – seda, et veealune infrastruktuur on Baltimaades eriti haavatav. See kehtib eriti Rootsi, Norra, Soome ja Balti riikide kohta, kes on kommunikatsiooni ja ühiskondade jätkusuutlikkuse seisukohast täielikult sõltuvad mereliinidest.
Siiski usub Petkovic, et NATO suurenenud valvsus avaldab olukorrale Läänemrel positiivset mõju. Ta ütles, et alates operatsiooni Baltic Sentry käivitamisest jaanuaris pole piirkonnas ühtegi kaabli-intsidenti toimunud.
“Esiteks näitab see, et allianss, ühtekuuluvus toimib. Me koondame ridu ühe konkreetse ohu vastu. Baltic Sentry on seda tõestanud. Olenemata sellest, kas mõni intsident on olnud riiklikult toetatud või halva merepraktika või millegi vahepealse tagajärg, on see tõstnud kaubalaevastiku teadlikkust, et nad peaksid meie piirkondlikes vetes reisides olema ettevaatlikumad,” rääkis Rootsi mereväelane.