VAT Teatri juht ja lavastaja Aare Toikka rääkis Vikerraadios, et esimese erateatri loojana olid nende lõustad mõlkis, sest jääst läbi murdes saavad laevaninad peksa. Toikka sõnul on nad elus kõvasti tampida saanud, aga see on teinud neid tugevamaks ning rõõmustas, et publiku puuduse üle nad ei kurda.
“See oli pea ees vette hüppamine, ega ma ei tundnud Südalinna teatri truppi ega publikut,” ütles lavastaja ja VAT Teatri juht Aare Toikka, kelle käe all jõudis Südalinna teatris lavale “Ta peab lahkuma”.
Pakkumine Südalinna teatris lavastada tuli teatri juhtide poolt. “Tööprotsess oli kahes keeles korraga, osa trupist räägib täiesti vabalt eesti keelt. Mina pakkusin neile selle loo välja, lavastus pealkirjaga “Müller peab lahkuma” oli VAT Teatri repertuaaris kümme aastat tagasi.”
“Mulle on Lutz Hübneri lavalood alati väga korda läinud, sest nad koos kaasautori Sarah Nemitziga mõistavad kujutada inimest ja loovad väga huvitavad tegelaskujud,” selgitas Toikka.
Lavastuses kujutatakse koosoleku situatsiooni. “Mind huvitas, kuidas slaavi temperamendiga inimene panna mängima eurooplast. Mul on väga andekas trupp,” kiitis lavastaja.
Kui originaalloos on peategelaseks elukogenud inimene, siis Toikka versioonis noor õpetajanna. “Vaatasin, et kui muuta ära viis lauset, on elukogenud õpetaja võimalik muuta nooreks õpetajaks, mulle meeldis see, sest tekib natuke teine kontekst.”
“Mind huvitas selle loo puhul, kuidas jälgida ja luubi alla võtta valgustusajal Immanuel Kanti poolt sõnastatud omasüülist alaealisust, kui lapsikud võivad olla täiskasvanud lapsevanemad,” tõdes Toikka.
Lavastaja sõnul on kõikide ääretult tõsiste asjadega nii, et samal hetkel, kui nad lähevad väga tõsiseks, lähevad nad ka väga naljakaks. “Naer ja traagika käivad käsikäes,” nentis Toikka.
Ei osata enam olla tsiviliseeritud moel eriarvamusel
Toikka on enda sõnul kõva väitleja. “Mind on meie ühiskonnas viimasel ajal tihtipeale kurvastanud see, et inimesed ei mõista olla tsiviliseeritud moel eriarvamustel. See, et me jääme eriarvamusele, ei pea tähendama, et mul on mingi terariist või rusikas taskus.”
VAT Teater sai tänavu era- ja munitsipaalteatrite toetustaotluste kõige kõrgema koondhinde ehk saja punkti skaalal 87 punkti.
Toikka tõi välja, et VAT Teater publikupuuduse üle ei kurda. “Me teeme oma tööd, ja mul on hea meel, et publik tuleb. Mind rõõmustab tõesti silt “Välja müüdud”.”
Toikka arvates on VAT Teater võib-olla olnud esimese erateatrina mingil moel teenäitaja.
“Me ükskord Peeter Jalakaga koos istusime ja tegin Peetrile sellise nalja, ma ei tea, kas see on üldse kohane nali, et me oleme jäämurdjad, meil on lõustad mõlkis. Jäämurdjad ju lähevad jääst läbi ja laevaninad saavad peksa. Me oleme ka elus kõvasti tampida saanud, aga see on teinud meid tugevamaks. Võib-olla on olnud nii, et see ellujäämise süsteem, mis meil on tulnud loomulikult, siis need, kes on järgi tulnud, on tahtnud selle järgi joonduda. Ja võib-olla, ma tõesti ei ole sellega kursis, sest ma ei ole nende asjade juures sel moel olnud, aga äkki on nii, et erateatrite hindamise süsteemi on keegi kuskil alateadlikult teinud nii, et silme ees on olnud VAT Teater ja Von Krahl,” sõnas Toikka.