Sulev Pert
Eesti Panga ökonomist
Tarbijahinnaindeksi aastakasv kiirenes statistikameti andmetel novembris 4,9%ni. Kui jätta välja selleaastaste uute maksude ja maksutõusude mõju, jäänuks novembris Eesti hinnakasv siiski umbes 2% juurde, mis on võrreldav kogu euroala inflatsiooniga. Oktoobriga võrreldes odavnesid hinnad novembris 0,2%, mille põhjustasid turismiteenused, kuid see on hooajaline. Pärast paarikuist vahepausi jätkus toiduainete hinnatõus ja algas kütteperioodile iseloomulik energiahindade kallinemine.
Energiahinnad, mis on kogu aasta vältel hinnakasvu tagasi hoidnud, hakkasid novembris uuesti kallinema. Jahedamate ilmadega tarbitakse rohkem elektrit ja see viis elektri börsihinna novembris tagasi umbes 100 euro juurde megavatt-tunni eest. Samuti kallinesid novembris mootorikütused (8,7%), mis on varasematel kuudel olnud soodsamad. Septembri alguses hakkasid tanklaketid üksteise järel hindu langetama ning autokütuste hinnad püsisid madalamal tasemel oktoobriski.
Tarbekaupade hinnakasv on tänavu järjest aeglustunud ja jäi novembris 1% lähedusse. Riided ja jalatsid odavnesid novembris aastaga 6%, mis on üks järsumaid odavnemisi euroala riikides. Hinnalangus on aidanud kaasa riiete ja jalatsite segmendi jaemüügimahu kasvule. Turismiteenuste, eelkõige puhkusereiside, hotellide ja lennupiletite hinnad on muutunud väga heitlikuks ja sõltuvad palju nii hooajalisest nõudlusest kui ka kampaaniatest.
2025. aasta keskmine hinnakasv ulatub 5% lähedusse, kuid 2026. aastal hinnakasv Eesti Panga prognoosi kohaselt taltub ja pidurdub 3,1%ni. Ühelt poolt aeglustub järgmisel aastal maksutõusudest põhjustanud inflatsioon. Teisalt lisab hinnakasvuks survet järgmiste aastate ulatuslik eelarvepuudujääk ja sellega tehtav rahasüst majandusse.
Eesti Panga kõneisikute fotod leiad keskpanga kodulehelt.
Lisainfo:
Hanna Jürgenson
kommunikatsioonispetsialist
5692 0930
[email protected]
meediapäringud: [email protected]