«Nööpide» puhul pole mõtet raisata trükimusta põhjalikule arutluskäigule autori stiilist ja võtetest. Need on Mudlumil juba niikuinii kivisse raiutud ja parem ongi.
Aga juhuks, kui pole varem kätte juhtunud, sisaldavad jutustused ikka suurepäraseid kirjeldusi, hämmastavaid detaile ja mälupiltide. Muidugi on need ka ütlemata põnevad ja vahetigi kurvakstegevad, kui mõni lugu liigkiiresti lõpu leiab. Sobib kõige paremini haiglaselt uudishimulikule inimesele, kelle mõtted keerlevad iseenesest nagu rongi rattad mööda raudteerööpaid ja on tõenäoliselt raske lugemine neile, kes austavad dialoogi, sest seda «Nööpidest» ei leia.