Eesti jõuab peagi esialgsete kokkulepeteni laskemoonatehase rajamiseks, mis ei nõua Eesti riigilt nii suuri kohustusi, nagu Saksa relvafirma Rheinmetall, mis asub tehaseid rajama nii Lätti kui ka Leetu.
Läti teatas neljapäeval Saksa relvafirmaga Rheinmetall sõlmitud kokkuleppest rajada riiki 275 miljoni euro eest suurtükiväe laskemoonatehas, milles riigi osalus on 49 protsenti. Kaitseminister Hanno Pevkur ütles, et Rheinmetall on teinud sarnase pakkumise ka Eestile, kuid Eestile ei tundunud see pakkumine sobiv.
“Need pakkumise tingimused olid sellised, et Eesti maksumaksja taskust oleks läinud väga suur hulk esiteks selle osaluse omandamiseks, siis kohustus neilt osta ja sellega ei oleks kaasnenud Eestile enamusosalust – nii, nagu me näeme praegu ka Läti pakkumisest,” sõnas Pevkur.
Eesti otsustas korraldada moonatootja leidmiseks avaliku konkursi, kus Rheinmetall ei osalenud. Nüüd on jõutud läbirääkimistega nii kaugele, et lähinädalatel jõutakse esimeste allkirjadeni. Nendes pakkumistes Eesti riigile nii suuri kohustusi ei ole.
“Nende pakkumiste seas, mis on praegu kõik kaitsetööstusparki tehtud, on nii suurekaliibrilise moona tootjaid – 155 mm moona tootja – kui ka erinevaid teist tüüpi moona, näiteks lõhkelaenguid. Erinevat tüüpi moona tootmist kindlasti Eestisse tuleb,” selgitas Pevkur.
Riigikogu riigikaitsekomisjoni liikme Leo Kunnase sõnul on aga Eesti naabritest selgelt maha jäänud.
“Mõnevõrra kurb vaadata, kuidas Lätis ja Leedus, kes on samades tingimustes kui meie, suudetakse neid otsuseid teha ja viia asjad nii kaugele, et suurtootjad tulevad ja meil seda ei suudeta,” sõnas Kunnas.
Kaitsetööstusliidu juht Taavi Veskimägi aga ei näe üldse selles traagikat, et Rheinmetall ega mõni muu laskemoonatootja Eestisse veel tehast pole rajanud.
“Eesti kaitsetööstuspoliitika eesmärk on see, et me arendame Eestis just selliseid murrangulisi ja uusi tehnoloogiaid, mis on Eestis enda väljaarendatud tooted, mis loovad Eestis palju kõrgema lisandväärtusega töökohti. Eesti majandusarengu seisukohalt, just töökohtade ja majandusliku lisaväärtuse loomise seisukohalt, saab Eesti kaitsetööstus olla ainult eksporditööstus, sest Eesti kaitsevägi ja Eesti riik ise on liiga väike klient, et majanduslikult need ettevõtted oleksid edukad,” sõnas Veskimägi.
Läti võttis Rheinmetalli pakkumise vastu
Rheinmetall rajab koos Läti kaitsekorporatsiooniga lõunanaabrite juurde suurtükiväe laskemoona tehase. Sellesse investeeritakse 275 miljonit eurot ja tootmine peaks algama ülejärgmise aasta kevadel. Raamleping allkirjastati Hamburgis. Ühisfirma loodetakse asutada veel sel aastal.
Lätlaste ja sakslaste ajalooline otsus on pälvinud tähelepanu kõikjal üle maailma. Rheinmetall saab loodavas firmas 51-protsendilise ja Läti kaitsekorporatsioon 49-protsendilise osaluse. 155 mm suurtükimürske hakatakse tootma nii Läti kaitsejõudude vajadusteks kui ka teistele partnerriikidele – kümne aasta jooksul peaks Lätti rajatava tehase ekspordimaht jõudma kolme miljardi euroni aastas. Plaanitakse luua 150 uut töökohta ja teha koostööd kohalike ettevõtjatega.
“Meie jaoks on see ka osa riskide jagamisest. Ma ei taha, et Euroopas oleks ainult üks või kaks investeeringut. Võiks öelda, et kindlasti on Saksamaal võimalik toota miljon või 1,5 miljonit suurtükimürsku. Jah, me suudaksime seda teha. Ent sellise lähenemisviisi risk on väga suur. Teine pool on see, et me oleme Euroopa ettevõte ehk me mõtleme Euroopa moodi ja kui sa mõtled Euroopa moodi, siis pead investeerima ka Euroopa poolele,” ütles Rheinmetalli tegevjuht Armin Papperger.
Läti sõlmis Hamburgis Rheinmetalliga vastastikuse mõistmise memorandumi Autor/allikas: Läti televisioon/Krišs Kairis
Läti peaminister Evika Silina rõhutas, et Rheinmetalliga tehakse koostööd seepärast, et tegu on Euroopa firmaga ja nii saadakse ühiselt tugevdada kogu piirkonna kaitsevõimet ja parandada varustuskindlust.
“Tähtis on, et Rheinmetall suudab tagada ekspordi ja kaasata meid ühtsesse varustusketti. Nii muutub Läti Rheinmetalli oluliseks tootmiskeskuseks, kus saame vajadusel valmistada ka midagi muud, mida me algul tegema ei hakka. Sellest tuleb kohanemisvõimeline tehas ja me võime tunda end palju turvalisemalt,” sõnas Silina.
Läti majandusminister Viktors Valainis kinnitas, et tehas hakkab tööle äripõhimõtteist lähtuvalt ja riigieelarve raha sinna ei investeerita. Küll aga annab Läti riik teatud garantiid ja kasutatakse riiklikke programme, mis on kättesaadavad kõigile ettevõtjatele. Valainis märkis, et Läti loodab vältida Leedus tootmise ettevalmistamisel tehtud vigu. Tehase asukoht on teada, kuid seda veel ei avalikustata.
“Oleme Rheinmetalli esindajatega käinud kohapeal krunte vaatamas. Selgitasime, kas neile sobivad elektriühendused ja teedevõrk. Neil on palju teiste riikide kogemusi, kuidas sellist objekti ehitada ja arendada. Olulised on ka turva- ja keskkonnanõuded. Oleme leidnud ideaalse koha, mis ettevõttele täielikult sobib,” ütles Läti majandusminister Viktors Valainis.
Läti kaitsekorporatsioon juba rajab Lätti teistki tehast – Iecavas hakatakse valmistama suurekaliibrilist laskemoona.
“Tegu on väga kogenud partneriga. Võime olla kindlad, et tehnoloogia, seadmed ja vajalikud materjalid saavad olema. Nad teavad, kuidas laskemoona toota. Meie peame ära tegema oma kodutöö. Eeskujuks on Rheinmetalli tehas Saksamaal. See avati kuu aja eest ja on Lätti kavandatust veelgi suurem. Kuid sakslased ehitasid selle valmis 14 kuuga!” lausus Läti kaitsekorporatsiooni juhatuse liige Ingrida Kirse.
Lätis peetakse väga tähtsaks, et järjest suurenevast kaitse-eelarvest tehakse võimalikult palju investeeringuid Läti enda majandusse. Nii on Valmieras hoo sisse saanud Patria soomukite valmistamine. Samuti juhib Läti koos Suurbritanniaga droonikoalitsiooni.