Rakel Helmsdal, «Kui kõmiseb kõu». Foto: Raamat
Hoopis uudisväärtuslikum on Fääri saarte kirjanduse järjekordne esileastumine eesti keeles. Mõni väiksem kirjandus ei pruugiks pildile pääsedagi, kui poleks mõnd innukat vahendajat ja väljaandjat, kes toovad kauget sõnakunsti me lugeja ette. Fääri saartel on Eestis õnne olnud.
«Kui kõmiseb kõu» on justnagu lasteraamat, kuid päriselt ikkagi kõigiraamat. Ja väga omapärane. Autori poolt ohtralt ja imeilusasti illustreerituna on siin sõprust ja soojust, ent ka tumedamaid hoovusi, millest ei räägita otse ja lihtsustatult, vaid delikaatselt mõista andes. Nii et lisaks loole endale leidub mitu kihti ja mitmekordne lugemismõnu.
Sumeduse ja tumeduse tasakaalu tabamine on krutskiline kunst, ent kui see nõks käes on, teeb tulemus meele korraga rõõmsaks ja mõtlikuks. Kindla peale minek igas vanuses ja igasuguse raamatueelistusega inimestele.