Sõja 1382. päev: Ukraina eitab oma vägede kotti jäämist Pokrovskis ja Mõrnohradis | Välismaa

Ukraina relvajõudude esindaja kinnitas reede õhtul, et tema üksused ei ole ei Pokrovskis ega Mõrnohradis piiramisrõngas, rõhutades, et linnu kaitsvad väeosad laiendavad logistikamarsruute ja säilitavad kontrolli piirkonna võtmepositsioonide üle.

Ukraina 7. korpuse ülem Jevhen Lasiitšuk ütles üleriigilises telesaates, et Pokrovskis kulgeb ühendusliin praegu mööda raudteed, kusjuures Ukraina väed säilitavad täieliku kontrolli linna põhjaosa üle. Ta märkis, et Ukraina üksused Pokrovski keskosas takistavad aktiivselt Venemaa edasiliikumiskatseid, vahendas väljaanne The Kyiv Independent.

“Olukord on keerulisem lõunaosas,” ütles Lasiitšuk, lisades, et Vene väed üritavad linnalahingutest mööda hiilida, püüdes manöövriga tiibadel Ukraina üksusi ümber piirata. “Tänase seisuga ei ole Pokrovski piiramisrõngas ega blokeeritud,” rõhutas ta.

Lasiitšuk tunnistas, et naabruses asuvale Mõrnohradile on logistiline juurdepääs muutunud raskemaks, kuid Ukraina üksuste sisenemine linna jätkub. “Üksused jätkavad asulasse sisenemist ja oma ülesannete täitmist,” ütles Lasiitšuk.

Kindlustatud Pokrovsk on pikka aega olnud üks rindejoone kuumimaid lahingupaiku, kus Ukraina väed on aasta aega Vene vägede suurt pealetungi tagasi hoidnud.

Viimastel nädalatel on Vene väed edasi tunginud, jättes Ukraina kontrolli alla üha väiksema osa linnast.

Venemaa režiimi juht Vladimir Putin teatas 1. detsembril linna vallutamisest pärast seda, kui ta oli saanud Vene relvajõudude ülemalt kindral Valeri Gerassimovilt aruande viimase lahinguolukorra kohta.

The Kyiv Independent tõdeb, et rindejoone täpset kulgemist Pokrovskis ja seda, millist osa territooriumist kumbki pool kontrollib, on raske kindlaks teha.

Venemaa ründas ööl vastu laupäeval droonide ja rakettidega Ukraina kriitilise tähtsusega taristut, sealhulgas energiarajatisi ja raudteed, põhjustades tuhandetes majapidamistes kütte- ja veekatkestusi, teatas Kiiev.

“Nende rünnakute peamised sihtmärgid olid taaskord energiarajatised. Venemaa eesmärk on tekitada kannatusi miljonitele ukrainlastele,” ütles president Volodõmõr Zelenski sotsiaalmeedias.

Droonid tabasid ka Fastivi pearaudteejaama, mis põles rünnaku tagajärjel maha, ütles Zelenski. Linn asub umbes 70 kilomeetrit Kiievist edelas.

“Inimohvreid ei olnud, kuid linnalähirongide liiklus on häiritud,” lisas Ukraina riiklik raudtee-ettevõte Ukrzaliznõtsja.

Kiievi ametnike sõnul olid droonid ja raketid suunatud ka Tšernihivi, Zaporižžja, Lvivi ja Dnipropetrovski oblastite energiarajatiste vastu.

“Odessa oblastis on kahjustuste tõttu 9500 tarbijat kütteta ja 34 000 tarbijat veeta,” ütles taastamisminister Oleksi Kuleba.

Rünnakute järel kutsuti kokku ministrite erakorraline koordineerimiskoosolek, teatas peaminister Julia Svõrõdenko sotsiaalmeediaplatvormil X (endine Twitter).

“Rünnaku tagajärgede likvideerimise ajal on remonditööde jätkudes süsteemi stabiliseerimiseks vaja kogu riigis täiendavaid plaanilisi elektrikatkestusi,” lisas ta.

Tšornobõli tuumajaamale ehitatud kaitsekate vajab kiiret remonti, sest jaama tabanud droonirünnak kahjustas terasest valmistatud katet, teatas rahvusvaheline aatomienergia agentuur (IAEA).

Ukraina on jaama katvat tohutut sarkofaagi ise remontinud peale veebruaris toimunud Vene droonirünnakut. Eelmisel nädalal esitatud IAEA hinnang aga ütleb, et tõsiselt kahjustada saanud kate ei suuda enam kiirguse eest kaitset pakkuda.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles laupäeval, et temal ja tema läbirääkijatel oli USA saadikute Steve Witkoffi ja Jared Kushneriga väga sisukas ja konstruktiivne vestlus Ühendriikide esitatud rahuplaani teemal. 

“Ukraina on pühendunud ausale koostööle Ameerika poolega, et saavutada tõeline rahu. Leppisime kokku järgmistes sammudes ja Ameerikaga peetavate kõneluste formaadis,” ütles Zelenski.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski kohtub esmaspäeval Suurbritannia peaministri Keir Starmeriga. Lisaks peaks toimuma kohtumised ka Prantsusmaa ja Saksamaa riigijuhtidega ning teemaks on rahuläbirääkimised Ukraina, USA ja Venemaa vahel.

Ukraina esindajad on viimastel päevadel pidanud Miamis kõnelusi USA presidendi Donald Trumpi saadikute Steve Witkoffi ja Jared Kushneriga.

Ukraina ründas ööl vastu laupäeva Rjazani naftatöötlemistehast Venemaal, mis on üheksas selline rünnak samale tehasele sel aastal.

Kohalikud elanikud teatasid sotsiaalmeedias rünnakust rafineerimistehasele seoses teadetega laiemast droonirünnakust piirkonna vastu. Sotsiaalmeediasse postitatud väidetaval rünnaku videol on näha rafineerimistehasest tõusvaid leeke ja suitsu, vahendas Venemaa meediakanal ASTRA sotsiaalmeediakeskkonnas Telegram.

Venemaa ründas ööl vastu laupäeva Ukrainat rohkem kui 700 drooni ja raketiga, tabamusi registreeriti 29 paigas üle Ukraina.

Ukraina õhujõudude teatel korraldasid Vene relvajõud kombineeritud rünnaku Ukraina kriitilise taristu vastu, kasutades kamikaze-droone ning lennukitelt, laevadelt ja maapinnalt väljalastavaid rakette.

Kokku tuvastati 704 Vene õhuründevahendit – 51 raketti ja 653 drooni.

Nende hulgas oli 653 ründedrooni, millest üle 300 olid Shahedid.

Ukraina pihta lasti ka kolm ballistilist raketti Kinžal, mis saadeti teele Venemaa Rjazani ja Tambovi oblastist, 34 tiibraketti X-101 (lääne märgistus Kh-101), Iskander-K ja Kalibr, viimaste stardialad olid Rostovi oblastis ja Mustal merel.

Venemaa Brjanski ja Rostovi oblastis ja Krasnodari kraist ning okupeeritud Krimmi poolsaarelt lasti Ukraina pihta ballistilist raketti 14 Iskander-M (KN-23).

Kella 10.00 seisuga on õhukaitseväed alla tulistanud või elektrooniliselt kahjutuks tehtud 615 õhusihtmärki: 585 erinevat tüüpi vaenlase drooni; 29 tiibraketti; ühe ballistilise raketi.

Vene rakettide ja droonide tabamusi registreeriti 29 asukohas, lisaks allatulistatud droonirusude  kukkumine kolmes paigas.

Öösel sattusid Venemaa rünnaku alla Kiievi, Odessa, Zaporižžja, Volõõni ja Dnipropetrovski oblast.

See oli agressori kaheksas ulatuslik raketi- ja droonirünnak Ukraina elektrivõrgu rajatistele alates aasta algusest.

Venemaa korraldas ööl vastu laupäeva Ukraina linnadele ulatusliku raketi- ja droonirünnaku, milles sai vigastada vähemalt neli inimest, teatasid Ukraina ametnikud.

Ukraina õhujõud teatasid, et Venemaa väed saatsid Ukraina pealinna ja teiste linnade suunas kümneid droone ja rakette. Rünnaku ajal anti õhuhäire kogu riigis, kuna luure andmeil tõusid õhku ka Vene ründelennukid MiG-34K, mis on võimelised välja tulistama ballistilisi rakette Kinžal.

Teateid droonidest tuli ka Ukraina läänepoolsematest regioonidest kuni Lvivi oblastini välja. Ukraina õhujõud teatasid viimasest rakettide väljalaskmisest vahetult enne kella seitset hommikul.

Rünnakute ajal registreeriti plahvatusi Poltaavas, Lutskis, Odessas, Zaporižžjas ja Bila Tserkvas.

Kiievi oblasti kuberner Mõkola Kalašnõk teatas, et 42-aastane mees sai Kiievist umbes 60 kilomeetrit edelas asuvas Fastivi linnas šrapnellikildu.

Varasemate teadete kohaselt sai tabamuse Fastivi pearaudteejaam. Ukraina raudteeamet teatas, et Venemaa korraldas Fastivi raudteetaristule massiivse rünnaku.

Kalašnõk märkis ka, et kaks naist, 46- ja 40-aastane, said Kiievist põhja pool asuvas Võšhorodski rajoonis Vene rünnakus vigastada. Kuberner lisas, et üks viga saanud naistest viidi šrapnellihaavadega haiglasse.

Nikopolis sai rünnaku käigus vigastada ka 11-aastane poiss.

Ukraina riiklik hädaabiteenistus teatas ka, et Kiievi oblastis Novi Petrivtsis ja Butšas puhkesid õhurünnaku tõttu tulekahjud.

Dnipropetrovski oblastis teatas oblasti kuberner Vladislav Haivanenko, et rünnaku ajal puhkesid mitmes linnas tulekahjud, sealhulgas rünnakutes Pavlohradi elamutele ja Krõvõi Rihi infrastruktuurile.

Lääneosas Lutskis teatas linnapea Ihor Polištšuk, et põlema süttis mitu toiduladu.

Poola õhujõud teatasid sotsiaalmeedias, et tunde kestnud rünnakute tõttu Lääne-Ukrainas tõstsid nad Poola õhuruumi kaitsmiseks õhku oma hävitajad.

Teave tekitatud Vene õhurünnakute põhjustatud kahju ulatuse või rünnakute sihtmärkide kohta ei olnud veel kõigi piirkondade kohta laekunud, märkis The Kyiv Independent.

Viimases massilise raketi- ja droonirünnakus Kiievile 13.-14. novembril hukkus seitse ja sai vigastada 29 inimest.

Vene relvajõudude õhutõrjesüsteemid tulistasid viimase 24 tunni jooksul alla 366 Ukraina ründedrooni, teatas Venemaa kaitseministeerium laupäeval.

Ministeerium teatas ka, et õhutõrjesüsteemid tulistasid alla kaks raketti, mis olid välja lastud USA-s toodetud mitmikrakertiheitast HIMARS.

Kaitseministeerium teatas, et viimase 24 tunni jooksul ründasid Venemaa väed Ukraina relvajõudude poolt kasutatavaid energia- ja transporditaristu rajatisi ning sõjatehnika ladusid.

Ukraina läbirääkijad ja USA presidendi Donald Trumpi saadikud alustavad laupäeval Miamis kolmandat kõnelustepäeva, teatasid nad avalduses ja lisasid, et rahuleppe saavutamine sõltub Venemaast.

President Donald Trumpi erisaadik Steve Witkoff ja väimees Jared Kushner on kohtunud Ukraina pealäbirääkija Rustem Umerovi ja Ukraina relvajõudude staabiülema Andri Gnatoviga. Kõnelused toimuvad pärast seda, kui Witkoff ja Kushner kohtusid teisipäeval Kremlis Vene režiimi juhi Vladimir Putiniga, et arutada USA plaani konflikti lõpetamiseks, kuid Moskva lükkas osa rahuplaanist tagasi.

“Mõlemad pooled nõustusid, et tõeline edu mis tahes kokkuleppe saavutamisel sõltub Venemaa valmisolekust näidata üles tõsist pühendumist pikaajalisele rahule, sealhulgas astuda samme deeskaleerimiseks ja tapmiste lõpetamiseks,” seisis Witkoffi postituses sotsiaalmeediaplatvormil X Miami kõneluste kokkuvõttes.

USA ja Ukraina ametnikud leppisid kokku ka julgeolekukorralduse raamistikus ning arutasid püsiva rahu tagamiseks vajalikke heidutusvõimeid.

Washingtoni plaan näeb ette, et Ukraina loovutab alasid, mida Venemaa ei ole suutnud lahinguväljal vallutada, vastutasuks julgeolekugarantiide eest, mis ei vasta Kiievi püüdlustele NATO-ga liituda.

Kuid see, milliseid julgeolekugarantiisid Ukraina saada võiks, on seni jäänud ebaselgeks, kui välja arvata esialgne plaan, mille kohaselt võiksid Kiievit kaitsvad lennukid baseeruda Poolas.

USA plaanist on alates selle esmakordsest avalikustamisest eelmise kuu lõpus valminud mitu versiooni. Esialgu kritiseeriti plaani liigse Venemaa-sõbralikkuse pärast.

Trumpi endisest äripartnerist erisaadikuks saanud Witkoff ja investor Kushner lootsid Putinit nõusse saada, kuid lahkusid Moskvast kokkuleppeta.

Sellegipoolest ütles Kremli nõunik Juri Ušakov, et viis tundi kestnud hilisõhtune kohtumine Moskvas teisipäeval oli südamlik ja ta kiitis Kushneri liitumist kõnelustega, mis on kestnud kevadest saati.

“Putinil ja Witkoffil oli siiralt sõbralik vestlus ja nad mõistavad teineteist suurepäraselt,” ütles Ušakov reedel Venemaa riigitelevisioonis.

“Meiega on liitunud uus inimene ja ma ütleksin, et ta on osutunud väga kasulikuks,” ütles ta Kushneri kohta.

Ukraina poolelt kirjutas Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski nõunik Mõhhailo Podoljak reedel sotsiaalmeedias, et “diplomaatiline protsess toimub enamasti kulisside taga.”

“Ukraina püüab sõda lõpetada ja on valmis läbirääkimisteks,” ütles Podoljak. “Ameerika Ühendriigid tahavad pragmaatilist protsessi ja kiiret sõja lõppu, oodates kompromisse mõlemalt poolelt.”

Trump ütles kolmapäeval, et saadikutel oli Putiniga “üsna hea kohtumine” ning rõhutas, et neile jäi “tugev mulje”, et Putin sooviks sõja lõpetada.

Trump on pärast jaanuaris ametisse naasmist Ukrainasse heitlikult suhtunud, algul pooldades Putinit ja sarjates Zelenskit selle eest, et viimane ei olevat USA toetuse eest piisavalt tänulik.

Samas on ta pettunud, et tema püüdlused veenda Putinit sõda lõpetama, sealhulgas Alaskal toimunud tippkohtumine, ei ole tulemusi andnud, ning ta kehtestas hiljuti sanktsioonid Venemaa naftafirmadele.

Putin, kes kohtus sel nädalal Indias peaminister Narendra Modiga, ütles, et kõnelused on keerulised, kuid ta soovib Trumpi plaaniga tegeleda, mitte seda takistada.

Ukraina relvajõudude laupäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

– elavjõud umbes 1 179 790 (võrdlus eelmise päevaga +1180);

– tankid 11 398 (+2);

– jalaväe lahingumasinad 23 688 (+2);

– suurtükisüsteemid 34 874 (+31);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1560 (+2);

– õhutõrjesüsteemid 1253 (+0);

– lennukid 431 (+0);

– kopterid 347 (+0);

– operatiivtaktikalised droonid 87 387 (+487);

– tiibraketid 4024 (+0);

– laevad/kaatrid 28 (+0);

– allveelaevad 1 (+0);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 69 037 (+130);

– eritehnika 4015 (+1).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.