Kiirlaenude lõksu sattunud pereema Mai kaotas kogu pere vara: kaks korterit ja suvila. Mai ütleb otse: «Mul ei ole enam mitte midagi.»
Tema võlgade lumepall hakkas veerema juba noorena, kui ta võttis kiirlaene, et hakkama saada. Kui summa kasvas üle pea, üritas ema tütart päästa ja pani oma Lasnamäe kodu kiirlaenufirma tagatiseks. «Ta oli nii hea ema, pani oma kodu pandiks,» meenutab Mai.
Pärast ema surma jäi panditud korter Mai nimele koos võlaga. Kui laenukoormus tõusis 106 000 euroni, otsis naine viimast võimalust olukorrast välja tulla. Siis astus mängu BestCrediti töötaja, kelle pakutud lahendus näis päästerõngas, kuid osutus hoopis lõksuks.
«Mulle öeldi, et see on turvaline ja iga kuu makse läheb võlast maha,» räägib Mai.
Notaris toimus aga midagi ootamatut. Tehingut ei sõlmitud BestCreditiga, vaid hoopis ettevõttega Eesti Inkasso, mis ei kuulu finantsinspektsiooni järelevalve alla. Mai ei saanud lubatud laenu, vaid müüs oma kolm kinnisvara firmale maha tagasiostu võimalusega. Tagasiostu summa oli 140 000 eurot ja tähtaeg kaks aastat.
Kõige valusam tõdemus saabus hiljem. Naine arvas, et maksab iga kuu laenumakseid, kuid tegelikult tasus ta hoopis omaenda kodude eest üüri. «Kõik, mis kontole tuli, läks välja inkassole,» ütleb Mai.
Kui ta enam ei jõudnud maksta, ähvardati teda kohese väljatõstmisega. «Ma olin kogu aeg hirmul. Kogu aeg,» kirjeldab naine.
Nüüdseks on ta kõigest ilma ja ei tea, kuidas saab edasi. «Ma tundsin, et mul ei olegi pääsu,» ütleb Mai.
Kas tegemist oli eetilise tehinguga või eksitati klient tahtlikult olukorda, kus ta pidi paratamatult oma varast loobuma? Miks suunati Mai laenufirma juurest hoopis ettevõttesse, mida riiklik järelevalve ei puuduta? Ja kas tal on üldse veel võimalust oma kodud tagasi saada?
«Kuuuurija» uurib teemat Kanal 2s esmaspäeval kell 20.30.