Illustratsioon: Toon Vugts
17. septembril 2025. aastal sõlmisid Pakistan ja Saudi Araabia strateegilise vastastikuse kaitse lepingu (SMDA), mida mitmel pool nimetatakse ida-NATO-ks, mis aga Pakistaniga rivaalitseva India vaatlejate eeskujul sai tuntuks islami-NATO-na. Sisu poolest on kokkulepe sarnane NATO artikliga 5: kallaletung ühele riigile tähendab kallaletungi ka teisele. „Lepingus on sätestatud, et igasugune agressioon kummagi riigi vastu loetakse agressiooniks mõlema riigi vastu,” kinnitasid pooled allakirjutamise ajal.
Pak-SA partnerlus on aastakümneid pikk, hõlmates poliitika, sõjanduse ja majanduse valdkondi. Majanduskriiside ajal on Saudi Araabia osutanud Pakistanile rahalist abi, aga Saudi Araabia sõjaväelased on Pakistanis väljaõpet saanud ning kuningriiki on toodud lausa Pakistani sõjalisi üksusi. Kui Lõuna-Jeemeni väed tungisid 1969. aastal Saudi Araabiasse, tegid Saudi Araabia kuninglike õhujõudude hävituslennukitega lahinglende Pakistani õhuväelased. 1970-1980. aastail viibis kuningriigis hinnanguliselt 15 000 Pakistani sõdurit, sealhulgas oli (Iisraeli ohu tõttu) Saudi Araabia piirile Jordaaniaga paigutatud brigaadisuurune väekoondis. Sinna ajavahemikku mahub Iraani-Iraagi sõda, millele 1991. aastal järgnes Iraagi sissetung Kuveiti. Saudi kuninga Faisali auks on Pakistanis üks linn ümber nimetatud Faisalabadiks, Islamabadis küünitavad taeva poole kuningas Faisali nimelise mošee minaretid, Karachis on Saudabadi linnaosa jne. Hiljutisele Pakistani presidendile (sisuliselt sõjaväelisele diktaatorile) Perwez Musharrafile (suri 2023) ja tema perele kuuluvad omakorda palee ja datlifarm moslemite pühaduselt teises linnas Mediinas. Nii ei saa kummagi riigi kodanikud unustada, kui pikaajalised ja tihedad on Saudi-Pakistani suhted.
