Viimased aastad pole Eestile just üleliia helged olnud. Majandussurutis, hinnatõusud, neljandat aastat vältav Ukraina sõda ja ebakindlus tuleviku ees on inimestesse oma jälje jätnud. Ühiskonnas on palju pingeid ja ängi. Selle kõige taustal teeb meelehärmi madal sündimus, mille tõusule pööramine on üks olulisemaid riigi ees seisvaid väljakutseid. See on küsimus Eesti tulevikust.
Millisesse Eestisse sünnivad lapsed, keda me nii väga ootame? Mida tuleb Eestis muuta, et olemasolevad lapsed, eriti need, kes kogevad puudust ja ilmajäetust, saaksid parema kasvu- ja õpikeskkonna. Neid küsimusi ei saa taandada päevapoliitikale ega süüdlaste otsimisele, vaid keskenduda erinevatele lahendustele, mis koostoimes annavad peredele suurema kindlustunde.
Neid inimesi, kes tahaksid lapsi saada või siis mõtlevad teisele, kolmandale või ka neljandale lapsele on küllaga, aga paljud neist on oma soovi ootele pannud. Lapsed sünnivad siis, kui nende vanemad tunnevad, et nad ei jää üksi, et nad suudavad oma lapse eest hoolitseda ja ta üles kasvatada.
Paraku on üleval uued ohumärgid. Värskelt avalikuks saanud statistika tõi välja, et Eestis on kasvanud süvavaesuses elavate laste arv. Enim on absoluutne vaesus suurenenud üksikvanematega peredes ja ühe lapsega paaride hulgas. Absoluutses vaesuses elab tervelt 11 800 last ehk iga 22. Eesti laps.
Need ei ole kuivad faktid. Piltlikult öeldes on igas klassis vähemalt üks laps, kelle pere peab tegema valiku kas osta süüa, saata laps huviringi või muretseda enne külma saabumist talvesaapad. Valitsus tõstab samal ajal toimetulekupiiri uuel aastal 20 euro võrra, mida on piinlikult vähe ega leevenda sisuliselt kitsikuses elavate perede majandusraskusi.
Süvavaesus puudutab otseselt 11 protsenti üksikvanematega peredest, kus tullakse vaevu ots-otsaga kokku. Viimaste aastate hinnašokid “sõid ära” 2023. aasta alguses toimunud üksikvanema lapse toetuse mitmekordistamise. Mitukümmend aastat paigal püsinud üksikvanema lapse toetuse tõus 19 eurolt 80 euroni kirjutati seadusesse sotsiaaldemokraatide ettepanekul.
“Nii ongi ligi 40 protsenti lahku läinud paaride lastest jäänud ilma kas riigi või siis teise vanema rahalise toest, mis kindlasti ei ole õiglane.”
Lisaks on meil lubamatult palju neid vanemaid, kes ei täida oma lapse ülalpidamiskohustust. Siin on küll abiks riiklik elatisabi saamise süsteem, kus küll esmalt tuleb pöörduda kohtusse. Nii ongi ligi 40 protsenti lahku läinud paaride lastest jäänud ilma kas riigi või siis teise vanema rahalise toest, mis kindlasti ei ole õiglane.
Perede ja laste parema heaolu tagamisel mängivad olulist rolli ka taskukohased lasteaiakohad, aga ka täisväärtuslik tasuta koolilõuna ja võimalus osaleda huvitegevuses.
Nende kahe puhul saab kahjuks taas rääkida tagasilöökidest. Kuna koolitoidu riiklik rahastus pole pikalt tõusnud, siis tuleb nii mõneski kohas vanematel osa koolilõuna maksumusest oma taskust kinni maksta. Pean üheks viimaste aastate halvimaks poliitiliseks otsuseks huvihariduse kärbet, mis kõige valusamalt puudutab just kaugemate piirkondade lapsi ja maalapsi. Vähemalt üks tasuta huviring või trenn pole kaugeltki enam kõigile kättesaadav.
Peret ei saa luua õhku
Üha kasvav probleem on see, et väga paljud noored inimesed ei suuda endale oma kodu lubada ehk ei osta ega üürida, seda eriti suuremates linnades. Elatakse edasi vanemate juures või minnakse hoopis välismaale õnne otsima.
On selge, et ilma oma korterita ja turvatundeta jääb pereplaneerimine tagaplaanile. Lahendus oleks terviklik elamupoliitika, mis hõlmab taskukohaseid üürimaju, elamufondi uuendamist kiiremas tempos ja õiglasemaid tingimusi kodulaenuturul. Oma kodu soetamine ei tohi olla elukestev riskiprojekt või kättesaamatu unistus. Kui nii jääbki, siis jäävad sündimata tuhanded ja tuhanded lapsed.
Naiste jaoks tähendab lapse sünd pahatihti väiksemat palka, väiksemat tulevast pension ja kehvemaid karjäärivõimalusi. Me ei saa oodata kõrgemat sündimust, kui töö- ja pereelu ühildamine jääb peamiselt vanemate ja eriti naiste hallata. Näen selget vajadust vanemahüvitise süsteemi täiendamise järele. Kehtivat korda tuleb muuta nii, isad saaksid märksa pikemalt ja kindlasti täiskohaga vanemapuhkusel olla ning oma beebi eest hoolt kanda.
Isadele suurema rolli andmine on samm võrdsema partnerluse poole. Laps või lapsed ei ole “ema projekt,” vaid pere ühine vastutus. Nii kaua, kuni suurem osa hoolduskoormusest jääb nähtamatult naiste õlule, ei teki päriselt võrdset ühiskonda ega võrdset partnerlust.
Tervemad pered ja tervem riik
Lapseootus ja lapsega koos olemine on ühtpidi imeline aeg, kuid mõnedel hetkedel võivad vanemad vajuda sügavusse kurnatusse või vaimse tervise muredesse. Seega peavad psühholoogiline tugi, sünnitusjärgne abi ja vaimse tervise teenused olema kättesaadavad kõigile, mitte ainult neile, kel on võimalus neid osta.
Samuti tuleb võtta tähelepanu alla viljatusravi kättesaadavuse parandamine ning rääkida julgemalt ja empaatiaga asendusemadusest. Need teemad puudutavad neid peresid, kes soovivad väga lapsi, kuid vajavad selleks ühiskonna tuge.
Paarisuhted ning lapsevanemaks olemine ei ole midagi, mis sünnib iseenesest, neid teadmisi ja oskusi on samuti vaja õppida ja arendada. Seepärast peavad nii paarisuhte- kui vanemluse koolitused olema märksa kättesaadavamad ja paremini sihitud, et aidata inimestel oma pingete ja muredega toime tulla. Perevägivalda, kus reeglina kannatavad ka lapsed, peab ja saab vähendada, kuigi see ei ole kerge teekond.
Üles on kasvamas põlvkond, kelle väärtused kujundavad homset Eestit. Tüdrukute ja poiste väärtushoiakutes, mida paljuski kujundab sotsiaalmeedia, valitseb murettekitav lõhe, kus poisid on liikumas ühes, konservatiivse ja traditsioonilisi soorolle põlistavas suunas, samal ajal kui noored naised võrdsel partnerlusel põhineva ühiskondlike hoiakute poole.
Lisaks surutakse sotsiaalmeedias peale individualismi – elu tuleb elada üksi ja täiuslikult ehk pere loomine on risk, mitte elu loomulik osa. See siiski ei ole vältimatu tee. Koolides, noortetöös ja sotsiaalmeedias saab luua tasakaalustavamaid sõnumeid, mis toetavad koostööd, empaatiat ja vastastikust hoolimist. Noored vajavad eeskujusid ja selget teadmist, et pere loomine ei ole risk, vaid rõõm ja elu loomulik osa.