Peipsi-äärses Kauksi piirkonnas on käimas kanalisatsiooni- ja veetorustike ehitus. Kohalikud tunnevad aga muret Peipsi järve suubuva niigi kehvas olukorras oleva Kauksi oja pärast, kuhu puhastatud heitvesi suunatakse.
Peipsi põhjapiirkonnas asuvate Kauksi, Kuru ja Uusküla vee- ja kanalisatsiooniprojekt annab omavalitsuse hinnangul positiivse tõuke kogu piirkonna arengule.
“Kogu Peipsi-äärne elanikkond, kaasa arvatud suvilaomanikud, võiksid liituda. See on nüüd selline võimalus, mida pole siin mitte kunagi olnud, et saada tsentraalne vee- ja kanalisatsioonivarustus, mis tõstab kõikidel ka kinnisvara hinda,” sõnas Alutaguse vallavanem Tauno Võhmar.
Kui palju tarbijaid täpselt süsteemiga liitub, pole teada. “Hetkel liitumissoove aktiivselt vastu ei võeta, kuna käimas on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamine. Liitumisprotsessi saab alustada pärast ehitustööde lõpetamist, kui tarbimiskohtade tarbeks on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumispunktid rajatud,” ütles Kauksi vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamisi eest vedava Emajõe Veevärgi arendusjuht Katrin Kõnd. Tema sõnul on Kauksi reoveepuhastile lisameetmetena toimepidevuse tagamiseks ette nähtud avariimahuti ja lisaühtlustusmahuti.
Puhastatud heitvesi on plaanis lasta RMK puhkealal Peipsisse suubuvasse Kauksi ojja, mille ökoloogilist seisundit on eelmisel aastal toimunud riikliku seire põhjal hinnatud kehvaks. Kohalikud kardavad, et heitvesi võib olukorra veel hullemaks teha.
“Mingi aja pärast näeme, kas siin Kauksi rannas saab üldse rahulikult ujuda. Seda kõike tuleks ennetada, enne kui mõni supleja endale siin mingi kolibakteri veega sisse neelab”, ütles kohalik elanik Tõnis Rohtma, avaldades kartust, et oja lammialad ehk kohad, kus on seisev vesi, muutuvad haisvateks mülgasteks.
Rohtma sõnul on oht, et kuni 2000 tarbijale mõeldud reoveepuhasti võimsusest jääb populaarse suvituskohana tuntud piirkonnas eriti suvekuudel vajaka. Emajõe Veevärgi arendusjuht Katrin Kõnd ütles, et nii juba ehitatav reoveepuhasti kui ka joogiveepuhasti, mille ehitushange on veel ettevalmistamisel, tehakse selliselt, et nende võimekust saab vajaduse korral suurendada.
Keskkonnaameti sõnul saab projekti täpsemalt hinnata pärast keskkonnaloa taotluse saamist. Emajõe Veevärgist öeldi, et taotluse koostamine on pooleli. Keskkonnaameti kinnitusel tuleb veeloa andmisel eriti arvestada puhastusjaama koormust, sest piirkonda ehitatakse ka spaa.
“Keskkonnaametil on loamenetluse raames võimalik küsida igasuguseid täiendavaid andmeid ja eksperthinnanguid tellida. Ja kui me anname loa välja, siis pannakse tavaliselt heitvee väljalasule seire. Ehk siis loaomanik peab seirama, aga ka keskkonnaametil endal on õigus kontrollseiret teha ehk siis jälgida, milline kvaliteet veel on,” ütles keskkonnaameti veeosakonna juhataja Triin Mägi.
Mägi lisas, et keskkonnaameti seisukohast on tervitatav, et tehakse ühine veesüsteem, mis on mõistlikum sellest, kui iga inimene eraldi süsteemi teeb.
Uuskülla ehitatavast enam kui 200 voodikohaga Kurro loodusspaast öeldi, et nad puhastavad oma hotelli veed kinnises süsteemis. Emajõe Veevärgist lisati, et liitumistingimuste kohaselt on spaal õigus ühiskanalisatsiooni suunata vaid olmereovett.
4,7 miljonit eurot maksma minev Kauksi vee- ja kanalisatsioonisüsteem peaks valmima järgmise aasta lõpuks.
