Läti Raadio teatas, et riigis otsitakse Rail Balticu projektis endiselt kokkuhoiu kohti, mille tulemusel võib osa Läti põhjaosast jääda vanale rööpmelaiusele. Seetõttu võib Eesti ja Riia vahele jääda lõik, kus esialgu Euroopa rööpmelaiust ei olegi.
Balti riikide ühendamiseni Euroopa rööpmelaiusega on jäänud viis aastat. Läti Raadio andmetel on mitteametlikul tasandil tehtud ettepanek, mille kohaselt Salaspilsi ja Skultet esialgu Euroopa rööpmelaiusega ei ühendata, vahendas LSM.
Selle asemel kasutatakse olemasolevat raudteetaristut ning Skultest kuni Eesti piirini tuleks Euroopa rööpmelaius. Balti riikides on kasutusel nn vene rööpmelaius 1520 millimeetrit. Ühtne rööpmelaius, mida soovitab Euroopa Komisjon ja mis on kasutusel suures osas Euroopast, on 1435 millimeetrit.
Balti riikide vaheline Euroopa rööpmelaiusega raudteeühendus peab olema valmis 2030. aastaks. Läti Raadio andmetel võib Salaspilsi ja Skulte lõik jääda vanale rööpmelaiusele, seega Eesti ja Riia vahele võib jääda ala, kus esialgu Euroopa rööpmelaiust ei ole. Võimalik, et sel juhul oleks vaja ronge, mis suudaksid sõita mõlemal rööpmelaiusel. Selliste rongide tootjaid on aga väga vähe.
Läti transpordiministeeriumi asekantsler Kristīne Pudiste ütles siiski, et plaan on jäänud samaks ning kogu põhjapoolsele lõigule tuleb Euroopa rööpmelaius. Ta siiski tunnistas Läti Raadiole, et on kuulnud plaani, mille kohaselt Salaspilsi ja Skulte lõik jääks vanale rööpmelaiusele.
Eesti ja Läti transpordiministrid rääkisid reedel telefonivestluses Rail Balticu ümber tekkinud spekulatsioonidest.
“Läti transpordiminister kinnitas, et Läti ametlik plaan Rail Balticu osas ei ole muutunud. Kogu trass on jätkuvalt kavas ehitada Euroopa rööpmelaiusega,” sõnas taristuminister Kuldar Leis.
“Nii mahukate rahvusvaheliste taristuprojektide puhul on paratamatu, et avalikus ruumis liigub eri arvamusi ja spekulatsioone, kuid Eesti lähtub oma otsustes ametlikest valitsuse seisukohtadest, mitte kuulujuttudest. Uue aasta algul plaanib Elron välja kuulutada regionaalsete rongide raamhanke, kus tellimisvõimalus on ette nähtud ka Lätile ja Leedule. Kõik kolm Balti riiki on jätkuvalt pühendunud eesmärgile ehitada põhitrassi esimene etapp valmis 2030. aastaks,” lisas Leis.