Tuleva aasta sisserände piirarv on 1292 inimest, kuid viimastel aastatel ei ole tegelikkuses nii palju Eesti elamislube välja antud, kui piirarv lubaks. Tänavu on piirarvu täitumiseni andmata veel 489 luba.
Selle aasta 1. septembri seisuga oli Eestis 1 292 177 alalist elanikku ning seaduse kohaselt ei tohi Eestisse sisserändavate välismaalaste piirarv ületada aastas 0,1 protsenti Eesti elanikkonnast.
Siseministeerium tegi seetõttu ettepaneku, et tuleva aasta sisserände piirarv oleks 1292 inimest. Võrreldes eelnenud aastaga on piirarv kuue võrra väiksem, sest Eesti elanike arv on aastaga vähenenud.
Aastatel 2016-2019 täitus tähtajalise elamisloa piirarv täiel määral ning aasta aastalt üha kiiremini. Viimastel aastatel on aga suundumus vastupidine.
Näiteks 2023. aastal jäi tegelikkuses välja antud elamislubade arv piirarvust 36 võrra allapoole, 2024. aastal anti elamislube 126 võrra vähem kui piirarv lubanuks ning selle aasta 1. septembri seisuga on piirarvust kasutamata veel 489 tähtajalist elamisluba.
Samal ajal on tähtajalise elamisloa taotluste koguarv kasvanud võrreldes eelmise aastaga 170 võrra, 1. septembriks oli neid esitatud 4885. Kasvu põhjuseks on püsivalt Eestisse elama jäämiseks esitatud taotluste arvu suurenemine – need, kellele antakse luba püsivalt Eestisse elama jääda, piirarvu alla ei käi.
Töötamiseks on elamisloataotlusi tänavu 1. septembriks esitatud 1479, mida on 458 võrra vähem kui mullu samal perioodil. Vähem taotlusi on tulnud ka ettevõtlusega tegelemiseks: eelmisel aastal oli neid 1. septembri seisuga 70, tänavu samaks ajaks aga 55.
Ka välislepingu alusel antava tähtajalise elamisloa taotluste arv on vähenenud. Kui eelmise aasta septembrini esitati 19 taotlust, siis sel aastal vaid viis.
Võrreldes eelmise aastaga on ka tähtajalise elamisloa andmise otsuste koguarv, mis hõlmab nii piirarvu alla käivaid kui ka mittekäivaid elamislube, kahanenud. Kui veel aastatel 2021 ja 2022 anti aastas üle 9000 tähtajalise elamisloa, siis 2024. aastal 6137 ja selle aasta septembri seisuga on neid välja antud 4522.
Eesti alalistest elanikest 138 840 olid 1. septembri seisuga pikaajalise elamisloaga välismaalased ning 11 940 elanikku olid alalise elamisõigusega Euroopa Liidu kodanikud ja nende pereliikmed.
Sisserände piirarvu eesmärk on reguleerida Eestisse elama tulevate ja jäävate välismaalaste arvu.
Samas on piirarvul palju erandeid, näiteks ei loeta piirarvu sisse Euroopa Liidu, USA või Suurbritannia kodanikke, abikaasa jurde kolivaid inimesi, Eestisse õppima või teadustööd tegema tulijaid ega neid välismaalasi, kellel antakse tähtajaline elamisluba, et töötada iduettevõttes, õppejõuna, tippspetsialistina või suurinvestorina.