Bulatov oli enim tuntud Sots Art’i liikumise ühe loojana, mis võttis kasutusele Nõukogude loosungid, ja tõstis ta kuulsuse orbiidile NSV Liidu viimastel aastatel.
«Moskva kontseptualismi ja Sots Art’i üks rajajaid suri pühapäeval Pariisis, nagu kinnitas tema abikaasa,» ütles akadeemia pressiesindaja AFP-le.
Bulatovi irooniline looming oli teravas kontrastis Nõukogude Liidus valitsuse heakskiitu nautinud tõsise ja dogmaatilise riigikunstiga. Sots Art ammutas inspiratsiooni popkunstist – kunstivoolust, mis kasutas Lääne massikultuuri kujundeid.
Kuigi tema irooniline kunst tõi talle populaarsuse Moskva intellektuaalsete ringkondade seas, jäi ta laiemale publikule suuresti tundmatuks kuni vahetult enne Nõukogude Liidu kokkuvarisemist. Bulatov lahkus Nõukogude Liidust 1980. aastate lõpus.
Tema kuulsaim teos kannab pealkirja «Au Nõukogude Liidu Kommunistlikule Parteile» – suurte punaste tähtedega kiri selge sinise taeva taustal. See müüdi 2008. aastal Londoni oksjonil 2,2 miljoni dollari eest.
Bulatovi kuulsaim teos kannab pealkirja «Au Nõukogude Liidu Kommunistlikule Parteile». Foto: Repro/Vladey
Ta sündis 1933. aastal Uurali linnas Jekaterinburgis – tollase nimega Sverdlovskis – veendunud kommunistide perre. Kunstikooli lõpetamise järel töötas Bulatov lasteraamatute illustraatorina.
Hiljem moodustas ta kunstikollektiivi nimega Sretenski Bulevard, mis oli osa laiemast ametlikule kunstile vastandunud kaasaegse kunsti liikumisest, neid tunti ka Moskva kontseptualistidena.
Kunst oli NSV Liidus rangelt kontrollitud ja parteiliiniga mitte sobituvad kunstnikud tegutsesid põranda all kuni Nõukogude perioodi hilisema liberaliseerumiseni. Alles siis, 1988. aastal, eksponeeriti Bulatovi teoseid Veneetsia biennaalil. See tähistas tema rahvusvahelise kuulsuse algust, mille järel ta siirdus elama esmalt New Yorki ja seejärel Pariisi.
Maali «Perestroika» sketš, 1989 Foto: Repro/Vladey