Miiša Kõlvart ja stalinism
Kui nüüd vallandati Tallinna Kesklinna Vene gümnaasiumi direktor, keegi Sergei Teplov, puna- või puruvanake, kellele ei mahu üldse pähe seadus, et Eestis tuleb koolis õpetada eesti keelt, tungis kamp interrindetundlejaid kohe oma ahastava lauluga seinapragudest valguse kätte.
Ja ikka sama inin läbi peanaha: “rikutakse inimõigusi, diskrimineeritakse…”
Ei rikuta ja ei diskrimineerita. Eesti keel on Eestis riigikeel, kui sellega leppida ei suuda, võib vabalt proovida mõnd teist riiki. Näiteks katsetada, kas Londonis saab asju vene keeles ajada.
Ei rikuta ja ei diskrimineerita. Eesti keel on Eestis riigikeel, kui sellega leppida ei suuda, võib vabalt proovida mõnd teist riiki.
Ma ei räägi Riigikogu saadikust Tšaplõginist või teistest ilmselgetest suurvene kaitsjatest, nende viisijupp on niigi tuttav.
Aga ühtlase interrinde joigumisega ühines ju ka pealinna tööriist Mihhail Kõlvart, kes oma muude tegemiste kõrvalt pidas vajalikuks õiendada, et nahaalse Teplovi vallandamine meenutab talle “stalinistlikke repressioone”.
Sa, Miiša, pole vist ikka üldse ajaloo ja reaalsusega kursis, mine käi vahepeal kursustel, tulevad kasuks.
Isamaa kama ja viina kokteil
Kentsakas on ka see, et muidu nii-nii rahvuslik Isamaaliit pobiseb oma koalitsioonipartnerite ilmselgelt üleoleva suhtumise kohta põliskeele vastu midagi hägust ja hämarat, veerandhäälset, justkui oleks pool suud rahvuslikku kama täis, aga teist poolt täidaks puhas vene vodka.