Kui jõulukinkidele kulutas eelmisel aastal kokku üle 150 euro 42% vastanutest, siis tänavu on neid 35%. Teisalt on suurenenud kuni 150 eurot kulutavate inimeste osakaal, 8% võrra 44%-le.
„Keskmiselt kulutatakse jõulukinkidele vähem. Tulemusi võib seletada tarbijate suurema ettevaatlikkusega, kuid see pole kogu tõde. Sest Eesti jaemüük näitab taastumise märke, majandus tasapisi kasvab ja tööhõive on ajaloolise rekordtaseme lähedal. Samuti kasutab uuringu põhjal sääste või laene kinkide eest tasumiseks vaid 15% vastanutest. Pigem mõeldakse kulutused põhjalikumalt läbi ning taandumas on mõtteviis, et „mida rohkem, seda uhkem“,“ ütles SEB kogumise, investeerimise ja pensionivaldkonna juht Elisabet Visnapuu.
Kingituste ostmiseks läheb peamiselt detsembris ning oste tehakse juhuslikult, ilma pikemalt planeerimata – nii ütleb kolmandik vastanutest. Jõuliste reklaamikampaaniatega must reede või küberesmaspäev paneb kinke ostma 20% Eesti inimestest. Huvitav moel on peaaegu sama palju neid, kes soetavad jõulukinke läbi aasta või siis mitu kuud enne jõule.
Ligi 30% jaoks on jõululaud täpselt selline nagu varem, kuid peaaegu sama palju on neid, kes ohjeldavad nii eelarvet kui ka kallemaid valikuid. „Ligi viiendik paneb varasemast vähem lauale lihatooteid, valib lihtsamaid roogi või odavamaid brände. Sama paljud valmistavad road ise ja ostavad vähem valmistoite ning ligi kümnendik serveerib lihtsalt vähem toitu,“ sõnas Visnapuu.
Kuna jõulude ajal külastatakse sugulasi ja sõpru, siis kipuvad suured toidulaarid üle jääma. „Arusaadavalt on külalised tõrksad, kui neile lahkudes proovitakse toitu kaasa panna, sest endal kodus on külmikud-sahvrid pilgeni head-paremat täis. Seega jõululaual võiks pigem eelistada kvaliteeti kvantiteedile,“ ütles Visnapuu.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare (10)