«Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 21 lg 1 järgi on korteriomanikel niisugune võimalus olemas. Meeles tuleb aga pidada, et otsuse eelnõu tuleb korteriomanikele saata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis,» selgitab Urmas Mardi. Samas vormis peavad oma seisukoha eelnõule esitama ka korteriomanikud. «Lisaks on minimaalne tähtaeg oma seisukoha esitamiseks 7 päeva. Juhul kui põhikirjas on ette nähtud pikem tähtaeg, näiteks 14 päeva, tuleb lähtuda põhikirjast,» toonitab Mardi.
Otsuste vastuvõtmisel kohaldatakse sama kvooruminõuet, mis kehtib tavapärasel koosolekul. «See tähendab, et vastama peab vähemalt nii palju korteriomanikke, kui on vajalik üldkoosoleku otsustusvõimeks seaduse või põhikirja kohaselt,« märgib Urmas Mardi. «Otsuse saab koosolekut kokku kutsumata vastu võtta siis, kui selle poolt on üle poole antud häältest.»
Põhikirjaga saab siiski ette näha ka suurema häälteenamuse nõude. Mardi sõnul tuleb sellise vormi kasutamisel protokollis poolthääletanud liikmed nimeliselt kajastada ning mitte osalenud korteriomanikku ei loeta enam automaatselt vastu hääletanuks, vaid hääleõigusest loobunuks.
Siiski kaasneb selle populaarse koosolekuvormiga üks takistav nüanss. «Klassikalisel koosolekul tähendab kvoorumi puudumine, et tuleb kokku kutsuda korduskoosolek, mis on otsustusvõimeline osalejate arvust sõltumata. See mehhanism tagab, et otsuseid on võimalik siiski vastu võtta. Otsuste vastuvõtmisel ilma koosolekut kokku kutsumata seadus aga taolist võimalust ette ei näe,« selgitab Mardi. Tema sõnul soovivad korteriühistud seda olukorda muuta. «Oleme ministeeriumile teinud ettepaneku seadusmuudatuseks. Korteriühistutel on vajadus tuua seadus vastavusse praktilise eluga ja võimaldada ka kirjalikus vormis otsuste vastuvõtmisele kvooruminõudest vaba teistkordne otsustusprotsess,» rääkis ta.