Kui mõne aasta eest tehti petukõnesid peamiselt välismaa numbritelt, siis viimasel ajal helistavad kelmid aina rohkem ka kohalikelt numbritelt, selgitab Põhja prefektuuri raskete kuritegude talituse grupijuht Marju Tooming.
Selleks kasutatakse spoofing-ut ehk numbri võltsimise tehnoloogiat, mis võimaldab petturitel oma päris telefoninumbrit peita ja kasutada teisi olemasolevaid numbreid. Kelm võib ise asuda teises maailma otsas, kuid kõne saaja näeb, et talle helistab keegi Eestist. Need telefoninumbrid võivad kuuluda tavalistele Eesti inimestele ja ettevõtetele, kellel pole aimugi, et nende numbrit kasutatakse halbade kavatsustega. Kui helistada tagasi numbrile, millelt petukõne katse tehti, siis ei ole enam toru otsas kelm, vaid numbri päris omanik.
Oled juba tellija? Logi sisse
Kommenteeri
Loe kommentaare (27)