Esimesel detsembril allkirjad alla saanud Tallinna koalitsioonilepe Isamaa ja Keskerakonna vahel paistab eelkõige silma helde rahajagamisega. Lapsed hakkavad suuremaid toetusi saama esmalt sündimise puhul, siis kooli minnes ja hiljem tuleb linn noortele appi ka kodulaenu võttes. Lasteaia kohatasu kaob sootuks. Eakatele annab linnavõim pensionilisa ja abipakid.
“Anname raha sellele, anname raha tollele ja siin tõstame seda toetust ja see saab 27 eurot ja see saab 5000 eurot, ehk need on Keskerakonna lubadused, me jagame raha,” ütles Postimehe ajakirjanik Mikk Salu.
Kalleid lubadusi on muidugi veel. Uus pealinna valitsus lubab parandada kehvas seisus sildasid ja viadukte, panna lisaraha haridusse, ehitada spordirajatisi ja otsida võimalusi konverentsikeskuse rajamiseks. Aga kust siis selleks kõigeks raha võetakse? Uute tuluallikatega koalitsioonilepe just ei hiilga.
“Esiteks me oleme selles faasis, kus inflatsioon ja elukallidus on ka maksulaekumist parandanud ja üksikisiku tulumaksu laekub keskmisest rohkem. Teine asi on see, et jätame ära ka mõned eelmise koalitsiooni kallid lubadused, mida ei ole mõtet sellises mahus täita. Üks neist on täiskasvanud puude istutamine, sest ei pea olema täiskasvanud puud – seal juba hooldusele kulub aastas 800 000 eurot. Käisime eelarve finantsteenistusega läbi ja oleme selles küsimuses mõõdukad ehk hoiame ettenähtud võlakoormuse piirides ja me ei liialda,” rääkis Tallinna abilinnapea Riina Solman (Isamaa).
Palju tähelepanu saab leppes ka eestluse ja traditsioonide hoidmine. See on Salu hinnangul rohkem isamaaline nägemus pealinnast. Aga rõhutakse ka stabiilsusele ja asjadele, mida kindlasti ei tehta. Näiteks seisab koalitsioonileppes, et ummikumaksu ei tule. Niisuguse kirjutisega oleks iga erakond võinud hakkama saada, ütleb Salu.
“Seda on mulle ka isegi poliitikud öelnud, Mihhail Kõlvart näiteks, et 95 protsenti sellest koalitsioonileppest on selline, millele kirjutaks alla iga erakond. Sellepärast, et mida sa siin Tallinnas ikka nagu teed? Sa roogid lund, sa vead prügi ära, sa koristad tänavaid, sa pead koole. Kõik erakonnad seda teeks ja kõik erakonnad kirjutaks alla sellistele lubadustele,” sõnas Salu.
Ka Urmas Jaagant, kes analüüsib poliitikat Eesti Ekspressi veergudel, uues leppes liigselt uuendusi ei näe.
“Pigem võib hiljem tekkida küsimus, et mis see suures plaanis muutus, mida lubati, nagu oli. Toetuste kasvu, sellist asja, jah, aga kas on mingisugust laiemat visiooni? Selle kohta hiljem ka liiga palju küsimusi ei esitata,” lausus Jaagant.
“On tehtud etteheiteid, et meil pole siin piisavalt ambitsiooni, siis vastupidi, liigne ambitsioon on tegelikult utoopia ja see koormab inimesi. Võibolla see liigne ambitsioon on kellelgi unistus, mida tegelikult linnaelanikud ei vajagi,” lausus Solman.
Üks siht koalitsioonileppest siiski välja paistab ja see on võitlus Toompeaga.
Tallinna linnavõim lubab vastu seista automaksule, teeb riigikogule ettepaneku loobuda kliimaseadusest, surub ravikindlustuse hüvitise maksmise muudatust ja taotleb paremat regulatsiooni kergliikuritele. Kõik asjad, mida linnatasemel muuta ei saa.
“See on kahtlemata täiesti teadlik. Tõenäoliselt järgmise pooleteise aasta jooksul seda ka näeme, kuidas Tallinna linnavõim ei pea silmapaistvat võitlust mitte linna opositsiooniga, mida tuleb ka kindlasti teha, vaid suunab oma teraviku ikkagi Toompea koalitsiooni peale,” sõnas Jaagant.
“Urmas Reinsalu tahtis kirjutada koalitsioonileppesse punkte, mis on ebamugavad Toompeale. Ega linn ei otsusta automaksu, aga Reinsalu tahab automaksu kaotamisest rääkida koguaeg,” ütles Salu.
Linnaleppe riigipoliitilise platvormina kasutamine on tõenäoliselt kasulik nii Isamaale kui ka Keskerakonnale, sest annab võimaluse välja selgitada, mis valijaid järgmiste riigikogu valimiste eel paremini kõnetab. Pealinnas elab palju inimesi, selle majanduslik mõju on suur ja parlamendi valimisteni on tervelt poolteist aastat aega.
“Ma arvan, et need saavad väga oluliseks osaks Keskerakonna ja Isamaa või siis mõlema riigikogu valimiste platvormidest. Eks siin on aega ju ka Tallinnas testida teemasid, mis ühiskonnas kõnetavad,” lausus Jaagant.
Ka Solman Isamaast ei vaidle vastu, et linnas kirjapandu kukkus välja ühe hea koostööleppena riigikokku.
“Tõsi on see, et kui me läksime seda koalitsioonilepet tegema, siis me sellist eesmärki ei seadnud, vaid võtsime tõepoolest kõik valdkonnad ette ja vaatasime mõlema erakonna programmidest olulisema osa ja rääkisime selle läbi. Ja paljus osas meie mõtted kattusid, mõnes osas mitte,” lausus Solman.
Salu uskus, et põhjapanevaid järeldusi, nagu oleks järgmise riigikogu võimuliit täna juba otsustatud, siiski teha ei saa.
“Poliitikas ei tehta pikaaegseid kokkuleppeid ette. Sa ei taha enda käsi-jalgu tuleviku mõttes siduda. Sa ei tea, millised on valimistulemused pooleteise aasta pärast, kui palju keegi erakond kohti saab, millised koalitsioonid on üldse matemaatiliselt võimalikud. Reinsalu termin on, et “ma tahan olla strateegiliselt mobiilne”, millega ta enamvähem mõtleb seda, et “ma tahan, et mul oleks valik teha koalitsiooni kõikidega”,”lausus Salu.
Algav koalitsiooniperiood on sellegipoolest heaks spikriks ees.
“Ei saa salata, et kui sa lähed kellegagi koostööle, siis sa tahad teha pikaajalisi plaane, aga selle koostöö käigus see selgub, kas need pikaajalised plaanid sobivad, kas tekivad tülid. Ma arvan, me teeme head koostööd ja kui see koostöö on jätkuvalt hea, siis saab sealt edasi vaadata, aga kui meil need asjaolud ei klapi, siis lihtsalt ei klapi,” lausus Solman.