Kui lasta asjadel omasoodu minna, siis saab Eestist sisuliselt Tallinna nimeline linnriik, sest juba praegu on pooled töökohad kas Tallinnas või selle lähiümbruses. Kui riik midagi ette ei võta, siis kaotavad ka mõned suuremad linnad, nagu Viljandi või Rakvere, lähema 25 aasta jooksul kolmandiku oma elanikkonnast.
“Selleks, et seda ei juhtuks, peame tugevdama keskastme linnu, et nemad toimiksid edasi piirkondlike tõmbekeskustena. Mis puudutab näiteks Valgat, siis me näeme, et juba täna ei vea nad seda välja,” ütles majandusministeeriumi asekantsler Ivan Sergejev.
Ministeeriumis valminud esialgse kava järgi peetakse võimekaks omavalitsuseks seda, mille toimepiirkonnas elab vähemalt 15 000 inimest, 15 protsenti elanikest on kõrgharitud ja keskuses töötab rohkem inimesi, kui on seal tööealisi elanikke. Valgast, Jõgevast, Põlvast, Kärdlast, ja Raplast peaksid kava järgi seevastu saama piirkondlikud väikelinnad. Asekantsleri sõnul mõjutab Raplat näiteks Tallinna lähedus.
“Rapla asub täiel määral Tallinna külgetõmbejõu areaali sees. Hästi paljud inimesed käivad tööl Tallinnas, mitte Raplas. Kui me peaksime seda võrdlema mõne teise linnaga, millel ei ole Tallinn nii lähedal, kes peabki oma elanikkonnale pakkuma mitmekesisemat teenust, siis need linnad suudavad seda teha, aga Rapla päris enam mitte. Ta ei toimi keskusena, sest ta on palju suurema keskuse orbiidis,” rääkis Sergejev.
On igati mõistetav, et staatuse muutus asjaosalistele ei meeldi.
“Üleriigiline planeering näeb ette, et Rapla-sugune keskus peaks sisuliselt olema elukoht, mitte töökoht enam ja inimesed peaksid pigem käima Tallinnas tööl. Mis on täiesti vastuolus sellega, mida me oleme viimastel aastatel üritanud teha ja jätkuvalt teeme, et luua rohkem töökohti Raplasse,” lausus Raplamaa Omavalitsuste Liidu arendusjuht Tavo Kikas.
Kikase sõnul on ministeerium lubanud teha Rapla-sugustele väikelinnadele väärtuspakkumise, kuid siiani pole ühtegi märki, et see pakkumine annaks Rapla arengule hoogu juurde. Rapla vallavanem Gert Villard näeb muudatuse taga soovi raha kokkuhoida.
“Riigil on teatud meetmed, kus ta siis rahastab kohalikke omavalitsusi ja nende tegevust ja praegusel juhul 27t. Kas neid rahasid on vähemaks jäänud, siis selle võrra nad poovivad neid investeerimiskeskkondi n-ö vähendada,” ütles Villard.
Eriti on Rapla rahval hingel, et kui neid nähakse väikelinnana, siis Paide ja Türi loetakse tõmbekeskuste sekka. Asekantsler möönab, et seni pole üldplaneeringut koostades arvestatud kohalikku vaadet, näiteks Valga puhul ei ole võetud arvesse seda, et tegu on kaksiklinnaga ning osa tagamaast asub Lätis. Sellest on piirilinn ka teada andnud.
“See on Valgale väga tähtis, et Valga säiliks maakonnakeskusena ja nii Eesti kui ka Läti riik vaataksid seda linna ühtse tervikuna ehk 18 000 elanikuga kohana, mis on täiesti eriline ja mis kindlasti vajab samasugust lähenemist riigilt nagu on Ida-Virumaal, investeeringuid,” sõnas Valga vallavanem Mart Kase.
Millistest teenustest ja võimalustest väikelinnade sekka arvatud maakonnakeskused võivad ilma jääda, asekantsler ei öelnud, sest üldplaneering on alles koostamisel ja midagi ei ole veel otsustatud.
Alusuuringu teinud rahvastikuteadlase Tiit Tammaru sõnul on nende soovitus, et tõmbekeskusi oleks vähemalt kümme. Neid võib ka rohkem olla, aga küsimus on, kui palju riigil jaksu on.
“Kuna meie analüüsi osa oli ka finantsarvutus, et kui suurt rahalist pingutust see tähendab, kui me püüame Tallinnast väljaspool neid töökohti ja elamistingimusi luua, siis mida rohkem neid keskusi on, seda suuremaks lähevad ka investeeringud,” lausus rahvastikugeograafia professor Tiit Tammaru.
Tammaru sõnul on kümne tõmbekeskuse stsenaariumi suurim pluss, et see võimaldab hoida töökohad enamikule Eesti elanikele suhteliselt kodu lähedal.
“Miinus on loomulikult see, et eks meil see elu väiksemates kohtades on kahanemas. See kahanemine on tingitud sellest, et rahvastik vananeb ja paratamatult kõiki teenuseid, mis praegu on, ei ole võimalik igal pool säilitada,” lausus Tammaru.
Tammaru sõnul ei tähenda tõmbekeskuste seast väljajäämine, et väikelinnad jääksid tähelepanuta. Tööalane tähtsus küll väheneb, aga keskenduda saab elukeskkonna parandamisele.
Üleriigiline üldplaneeringu kavand tehakse avalikuks järgmise aasta veebruari alguses.