Raamatulettidele jõuab aastas sadu uusi raamatuid ja nende vahel valiku tegemine on üsna keeruline. Aasta lõpuks joonistuvad siiski üsna selgelt välja müügihitid ja lugejate lemmikud.
Rahva Raamatu tegevjuhi Rain Siemeri sõnul jaksavad inimesed vaatamata üldisele elukalliduse tõusele ikkagi raamatuid osta. Või siis ei tundu raamatud muude hindadega võrreldes enam nii üüratult kallid. Menukite tiraažid müüakse sageli läbi.
“Sel aastal võib öelda, et müügihitid olid eesti autorite raamatud. Kui vaadata TOP 15 siis 10 neist on Eesti autorid. Ilukirjandus on number üks, Eesti ilukirjanduse autorid, ja teisel kohal on lastekirjandus. Lasteraamatud on ikkagi populaarsed, lapsed tahavad lugeda, nad on nii vaimustunud, nad on nii siirad. Nende heameel ja rõõm raamatu üle on hästi suur,” sõnas Siemer.
“Kõige populaarsem lasteraamat Eestis on fenomen “Väike hiir”. See on tõlkekirjandus, Soome autor, kes on päris elust võtnud oma tütre järgi lood Väiksest hiirest, kes siis kogeb kõiki neid asju, mida lapsed päriselt kogevad ja neid on kokku müüdud Eestis umbes 50 000 eksemplari,” rääkis Siemer.
Täiskasvanute kirjandsest kõige menukam oli Tõnu Oja luuleraamat, mis ilmus eelmise aasta lõpus.
“Müüsime seda terve aasta müüa ning see ikkagi müüs kõige rohkem. Urmas Vadil läks väga hästi – “Kuu teine pool”. Tavaliselt ongi nii, et kõige suuremad müügid teevad eelmise aasta lõpus ilmunud raamatud,” lausus Siemer.
Tallinna Südalinna raamatukogu sätib end juba pühademeeleollu. AK uuris, kuidas laenutusstatistika ühtib poodide müügiedetabelitega.
Südalinna raamatukoguhoidja Liis Konovalov ütles, et kõige populaarsem raamat oli Vadi “Kuu teine pool”. “Veel aasta lõpus olid sellele väga pikad ootejärjekorrad, inimesed kes olid järjekorras olnud 52. kohal, said selle lõpuks kätte. Nii et see läheb aukohale,” sõnas Konovalov.
Toppi kuulusid ka eesti autori Piret Jaaksi “Põdravalgus”, samuti Lilli Luuki ja Kairi Loogi raamatud.
“Tundubki, et see aasta oli selline naiskirjanike aasta. Anti ju välja ka naiskirjanduse auhind ja ka kirjanikepalgasaajad olid naised,” sõnas Konovalov.
Eesti autorite kõrval ilmus muidugi ka väliskirjandust. “Kindlasti oli prantsuse kirjanduse aasta. Meil oli Édouard Louis “Muutuda : Meetod” kui ka tema teine raamat “Kes tappis mu isa”. Ja lisaks ei saa absoluutselt mainimatta jätta Valerie Perrini, kellel on nüüd eesti keeles ilmunud neli raamatut, millest kolm on olnud raamatukogudest välja ja raamatukogude järjekorrad juba mitu aastat,” sõnas Konovalov.
Konovalov kinnitas, et eestlastele meeldib väga raamatuid lugeda.
“Eestlane on väga suur raamaturahvas. Sellist pilti, nagu kujutatakse ette, et raamatukoguhoidja istub üksi leti taga ja loeb raamatut või koob sokki, sellist reaalses elus tegelikult ette ei tule. Meil on koguaeg leti ees rahvast, kes soovivad raamatuid. Väga väga palju loetakse,” sõnas Konovalov.