Kuigi muuseumid on Eestis valdavalt muudetud sihtasutusteks, kaalutakse Eesti Rahva Muuseumile (ERM) avalik-õigusliku juriidilise isiku staatuse andmist, mis suurendaks muuseumi rolli ühiskonnas, aga ka sõltumatust oma ülesannete täitmisel.
Mitmed varem riigile kuulunud muuseumid on aastate jooksul muuseumite reformi tuules muutunud sihtasutusteks. Praeguseks on alles veel näiteks Eesti Rahva Muuseum ja Palamuse muuseum, mida sihtasutuseks ümber kujundatud pole. ERM-i puhul on kaalumisel ka variant muuta ERM hoopis avalik-õiguslikuks juriidiliseks isikuks. Sihtasutusega võrreldes tagaks avalik-õiguslik staatus ERM-ile suurema sõltumatuse oma ülesannete täitmisel.
Kultuuriministeeriumi muuseuminõunik Marju Reismaa ütles ERR-ile, et muuseumite puhul on varasemalt läbi vaieldud, et riigiasutus kui selline ei ole hea tegevusvorm.
“Avalik-õiguslik juriidiline isik, see on suund, mida võtta, kui soovime suuremat poliitilist sõltumatust täitevvõimust. Riigi sihtasutuse asutab või muudab või lõpetab valitsuse volitusel kultuuriminister, avalik-õiguslikud juriidilised isikud tegutsevad seaduse alusel, mis on riigikogu pädevuses,”
Lõpliku otsust ERM-i uue staatuse kohta siiski veel langetatud pole. Arutelud on sel teemal lähiajal algamas. ERM-i direktor Laura Kipper rääkis, et ERM-i vaade on edasi minna avalik-õiguslikuks muutmise protsessiga.
“Kui sihtasutus on hästi konkreetselt toodud ühe konkreetse eesmärgi täitmiseks, siis ERM-i mõju ja roll ühiskonnas on palju suurem. Me näeme avalik-õigusliku juriidilise isiku staatust tugeva sümboolse aktina, mis annab ka muuseumi valdkonnale võimalust paremaks enesemääratlemiseks ning valdkondlikult tuge ja toetust juurde.”
Laura Kipper Autor/allikas: Airika Harrik/ERR
ERM hoiab ja säilitab näiteks kogusid ning muuseumi panus on valdkonda suur ka evalveeritud teadusasutusena.
“Muuseumivaldkonna jaoks näeme me praegu kaht suurt suunda, kuidas me avalik-õiguslik juriidilise isikuna saame rohkem kaasa rääkida muuseumivaldkonna arengule – teaduspool ja kogude pool. Mina näen ka võimalust läbi rääkida ERM-i tähtsus, olulisus ja tähendus nii ühiskonna jaoks kui ka need ootused, mis ühiskonnalt meile tulevad,” sõnas Kipper.
Reismaa sõnul on praegu analüüsimisel, kas ja mis lisaks teadusasutusele ja kogude kogumisele või võiks veel olla ERM-i avalikuks ülesandeks.
“Üks teema, mis on laual on Ennistuskoda Kanut, mis pakub riigile kuuluvate muuseumikogude konserveerimiseks, restaureerimiseks, digiteerimiseks teenust riigi raha eest. Kas see võiks olla ERM-i koosseisus? Seda me ka analüüsime.”
Reismaa lisas, et hiljemalt jaanuari lõpuks võiks selgus ERM-i staatuse kohta olemas olla. Seda enam, kui avalik-õigusliku teed mööda minna, siis lõpliku otsuse sel teemal peab tegema riigikogu.
“Praeguse valitsuse tegevusprogrammis on, et muuseumite reform tuleb lõpule viia 2027. aasta alguseks. Et [ERM-i] seadus vastu võtta, peaks riigikogu kindlasti juba sel kevadel selle menetlusega alustama,” sõnas Reismaa.