Kolmandas kvartalis oli Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides kokku 9375 vaba ametikohta, mida on 5,4 protsenti võrra vähem kui 2024. aastal samal ajal, teatas statistikaamet.
Vabade ja hõivatud ametikohtade koguarv oli 588 494.
Vabu ametikohti oli enim hariduses (2025) ning hulgi- ja jaekaubanduses (1264). Hõivatud ametikohti oli kõige rohkem töötlevas tööstuses (98 095), millele järgnes hulgi- ja jaekaubandus (82 918) ja haridus (60 614).
Statistikaameti sotsiaalstatistika tiimijuht Eveli Voolens selgitas, et hõivatud ametikohtade arvu ja tööjõu liikumise hindamiseks kasutab statistikaamet maksu- ja tolliameti töötamise registri andmeid. Andmeid vabade ametikohtade kohta kogub statistikaamet aga küsimustikuga.
Vabade ametikohade määr oli kolmandas kvartalis 1,6 protsenti, võrreldes eelmise aasta sama ajaga on see jäänud samale tasemele.
Voolens ütles, et kvartaliti mõjutab vabade ametikohtade arvu eelkõige hooajalisus, aga ka üldine majanduse hetkeseis. “Näiteks suvel püsib tööjõu nõudlus hooajaliste tööde tõttu kõrgemal. Kõigil hooaegadel on üheks suureks mõjutajaks tööturul valitsev ebakindlus, mis võib olla tingitud näiteks energiakulude kasvust või ettevõtete tellimuste vähenemisest. Need omakorda mõjutavad väga otseselt ettevõtete vajadust ka uute töötajate värbamiseks,” selgitas ta.
Vähenes nii tööle võetute kui ka töölt lahkunute arv
Kolmandas kvartalis võeti tööle 54 798 inimest. Tööandja algatusel lahkus ametist 5432 inimest.
“Võrreldes aasta taguse ajaga tööle võetud inimeste arv kahanes. Tööandja algatusel töölt lahkunud inimesi oli 387 võrra vähem kui 2024. aasta kolmandas kvartalis ning nad moodustasid ligikaudu üheksa protsenti kõigist töölt lahkunutest. Aasta tagasi lahkus sel viisil töölt 10 protsenti kõigist töölt lahkunutest,” tõdes Voolens.
Mullu kolmanda kvartaliga võrreldes vähenes nii tööle võetute kui ka töölt lahkununute arv.
Tööjõu liikumist iseloomustav tööle võetute ja töölt lahkunute summa ehk tööjõu käive vähenes võrreldes aasta taguse ajaga ühe protsendi. “See tähendab, et üldiselt oli tööle võtmisi ja töölt lahkumisi 2025. aasta kolmandas kvartalis veidi vähem kui aasta tagasi, aga muutus on marginaalne ning viitab tööjõu liikumise üldisele stabiilsusele,” lausus Voolens.
Tööjõu käive oli kolmandas kvartalis suurim hariduse, hulgi- ja jaekaubanduse ning töötleva tööstuse tegevusaladel.
Voolens selgitas, et just nendel tegevusaladel toimus kõige rohkem tööle võtmisi ja töölt lahkumisi, mis viitab aktiivsele tööjõu liikumisele ja personalimuudatustele. “Aktiivsem tööjõu liikumine viitab omakorda sellele, et nendes tegevusalades kohandatakse tööjõuvajadust sagedamini, näiteks muutuvate töömahtude, personaliplaneerimise, hooajalisuse või tööturu konkurentsi tõttu,” lisas ta.
Vabu ametikohti oli 2025. aasta kolmandas kvartalis enim Harju maakonnas (74,7 protsenti kõikidest vabadest ametikohtadest).
Ka hõivatud ametikohti oli tänavu kolmandas kvartalis enim Harju maakonnas (57,3 protsenti kõikidest hõivatud ametikohtadest), millele järgnesid Tartu (11,1 protsenti), Ida-Viru (4,5 protsenti) ja Pärnu maakond (3,9 protsenti).
“Suuremate keskuste ümber koondub harilikult rohkem nii hõivatud kui ka vabu ametikohti, sest nendes piirkondades on rohkem ettevõtteid, elanikke ja töövõimalusi. Nii on ka loomulik, et sellistes piirkondades toimub aktiivsem tööjõu liikumine,” tõdes Voolens.