Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA
Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 08. detsember 2025:
rindel ilma suuremate muutusteta ehk siis kolmas päev ilma pikemate vene poole edusammudeta.
1. Kõik sihtmärgiks sobib.
2. Vähe.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa keskpank on rubla kursi tõusu peatamiseks lubanud kapitali väljavoolu venemaalt.
12. Kurski oblasti elanikel, kes sõja tõttu oma kodud kaotasid, on riiklikud maksed lõpetatud.
13. Üks kremli Z-sõja tippkorrespondente teatas, et armee ei suuda endiselt sõduritele aluspesu ja sokke pakkuda.
14. venemaa on pärast sõja algust suurendanud Hiinale tehtavaid nafta allahindlusi rekordiliselt kõrgele.
15. Novosibirski arstid kurtsid ravimite puuduse ja madalate palkade üle.
16. Lühiuudised
Trumpi väljaütlemisi eip hakka kajastama, aga ei miskit uut jaburuse tasemelt…
164 vene poole rünnakut, aga selle käigus tuntavalt vähenes vene poole isikkoosseisu kaotuste arv ehk siis jätkuvalt arvamusel, et tempo hoidmiseks peab vene pool tegema tugevamaid pingutusi, et komplekteerida või teele saata uusi gruppe. See kahjuks aga ei sega pommitamist ning droonidega töötlust, mida jagus keskmisest enam.
Hetkel ootel, kas mõnes lõigus võib tulla muutusi Ukraina kasuks, mis ei tähenda, et tööstuslinnade komplektis mõne linna kaotus peatselt tulla ei või ning eks ohus ka Vovtšansk, Kupjansk ja Huljaipole lisaks eelnimetatud komplektile.
Kipub arvama, et suurem ja valusam peegeldus vene infrale nii okupeeritud aladel kui venemaa sügavusse Ukrainal plaanis on ja nimeks võiks sel olla, et „külmetame koos”.
1. Kohalike teadete kohaselt ründasid vene väed Kiievi oblastis asuvat Fastivi kolmandat ööd järjest. Kriitiline infrastruktuur sai juba nädala alguses pihta ja nüüd püütakse seda täielikult hävitada.
Reaalsus Kiievis. Pärast hiljutisi õhulööke on energeetikatöötajad endiselt hõivatud venemaa raketi- ja droonirünnakute tagajärjel kahjustatud infrastruktuuri parandamisega. Paljud Kiievi elanikud on elektrita.
8. detsembri öösel ründasid vene väed Sumõ oblastis Ahtõrka kogukonda droonide abil, tabades mitmekorruselist kortermaja ja vigastades seitset tsiviilisikut.
7. detsembri õhtul ja 8. detsembri öösel Dnipropetrovski oblastis toimunud venemaa droonirünnakutes hukkus üks inimene ja viis, sealhulgas kaks last, sai vigastada.
2. Sevastoopoli ettevõtted toetavad Kahhovka veehoidla tammi taastamist. See uudis avaldati eile venemaa meedias. Esiteks lasid nad veehoidla tammi õhku ja põhjustasid sellega Hersoni oblastis keskkonnakatastroofi, jättes ka okupeeritud Hersoni ja Zaporižja oblasti asulad Dnepri veeta. Ja nüüd, kui okupeeritud Krimmis on põua tõttu veepuudus, peavad nad tammi uuesti üles ehitama. Njah, ei kujuta ette, et see oleks sõja ajal võimalik kuniks rinne seal piki Dnepri jõge kulgeb.
3. Kursk: rindejoones muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: kipub vene pool saama Siverski kesklinnas kanda maha.
7. Bahmut: Kostantõnivka linnas maja kaupa vene pool linna keskosale lähemale saab.
8. Donetsk: vist muutusteta ja jooksev seis Pokrovskis teadmata.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa keskpank on tühistanud sõja algusest peale kehtinud ranged kapitali väljavoolu piirangud, et peatada rubla kursi tõusu, mis on tekitanud probleeme föderaaleelarvele ja suurematele kaubandusettevõtetele. Alates 8. märtsist 2022 said venemaa kodanikud pangakontode kaudu välismaale kanda mitte rohkem kui 1 miljon dollarit ja rahaülekandeteenuste kaudu vaid 10 000 dollarit. Reedel teatas keskpank, et need piirangud enam ei kehti.
See otsus on oluline signaal, et rubla on tõenäoliselt piisavalt tugevnenud, et regulaator reageeriks, ütles VTB My Investmentsi investeerimisstrateeg Aleksei Mihhejev Reutersile. Aasta algusest on dollar langenud 30%, 110 rublalt 76 rublani, euro on odavnenud 24% ja Hiina jüaan 22%.
Moskva börsi nõukogu juht sergei švetsov ütles reedel, et rubla tugevnemise peamiseks põhjuseks on välismaal investeerimise võimatus. „Seega oleme täna valuutast pungil, mis varem oleks lihtsalt välismaale läinud, aga nüüd jääb see riigi sisse ja avaldab rublale survet, samal ajal kui kõik teised juhtivad majandused nõrgestavad oma rahvusvaluutasid, et kindlustada soodsad eksporditingimused,” selgitas švetsov. Ta lisas, et majandus on tugeva rubla tõttu väga kannatanud. T-Investmentsi hinnangul on eelarve sel aastal vahetuskursi tõttu kaotanud 1 triljon rubla, mis on nüüd peaaegu 20 rubla võrra madalam kui valitsus algselt prognoosis.
Rubla tõusu aeglustamiseks tühistas keskpank augustis eksportijatele kohustusliku välisvaluuta müügi. Kuid mõju oli lühiajaline: dollar tõusis 80 rublani, misjärel hakkas see uuesti langema. Reedel langes USA dollar valuutaturul 75,5 rublani – madalaim tase alates 2023. aasta kevadest.
Renaissance Capitali peaökonomisti Andrei Melaštšenko sõnul on keskpanga uued meetmed rubla jaoks tõenäoliselt olukorda ümber pöörama ebatõenäolised. Keskpank ise müüb turul välisvaluutat Rahvusliku Heaolu Fondist eelarvepuudujäägi katteks, mis tugevdab rubla, märgib ta: detsembris suureneb selliste tehingute maht 60%, 14,54 miljardi rublani päevas.
„Pole kindlust, et varem kehtestatud piirangud residentidele ja sõbralikele mitteresidentidele olid kapitali väljavoolu kitsaskohaks,” ütles Melaštšenko Reutersile. „Meie arvates on rahapoliitika rangus olulisem piirang nii impordinõudluse kui ka kapitali väljavoolu jaoks.”
On võimalik, et keskpank reageerib venemaa lisamisele EL-i rahapesu musta nimekirja, mis võib veelgi keerulisemaks muuta juba niigi vähendatud makseid selles suunas, kirjutab majandusteadlane Dmitri Polevoi.
Rubla nõrgeneb iseenesest, usub ta, venemaa naftahindade languse ja Rosnefti ning Lukoili vastu kehtestatud sanktsioonide tõttu. Polevoi ennustab, et 2026. aasta esimeses kvartalis naaseb vahetuskurss vahemikku 80–85 rubla dollari kohta ja aasta teises pooles ületab see 90 rubla piiri.
VTB reporter Mihhejev eeldab, et dollar tõuseb juba esimeses kvartalis 85–90 rublani. „venemaa nafta hinna langus on rubla vahetuskursile negatiivne – see toob kaasa venemaa turule sisenevate välisvaluutatulude vähenemise,” selgitab ekspert.
12. Kurski oblasti elanikud, kes kaotasid Ukraina relvajõudude sissetungi ajal oma kodud, kaotavad oma igakuised maksed 65 000 rubla (650 euro) ulatuses. Kuberner aleksandr hinštein teatas sellest oma Telegrami kanalil. „venemaa valitsus on otsustanud teha detsembrikuu makse ja seejärel suunata vahendid ümber muudele toetusmeetmetele Kurski oblasti taastamiseks ja arendamiseks: me peame andma piirkonna majandusele uue tõuke,” selgitas ta, märkides, et aasta jooksul oli igakuisteks hüvitisteks eraldatud üle 73 miljardi rubla.
Veebruaris kehtestasid võimud igakuised maksed Kurski oblasti elanikele, kes põgenesid oma kodudest pärast Ukraina relvajõudude sissetungi piirkonda. Toetustele olid õigustatud isikud, kes elasid piirkondades, kus pärast 6. augustit 2024 kuulutati välja föderaalne terrorismivastane operatsioon või föderaalne eriolukord ja kes kaotasid oma kodud. Mais toetas putin hinšteini ettepanekut ja nõustus maksete pikendamisega, kuni inimesed saavad oma kodudesse naasta.
Maksete tühistamine tekitas kohalike elanike seas suurt rahulolematust. Lahingute tagajärjel kannatanud Korenevski rajooni algatusgrupp teatas oma kavatsusest esitada putinile kaebus olukorra kohta.
Juulis kaebasid piirkonna elanikud, et neile keelduti maksmast rüüstajate poolt hävitatud või varastatud sõidukite eest. Gluškovski rajooni algatusgrupi esindajate sõnul selgitasid võimud, et föderaalvõimud ei kaalu sõidukihüvitiste maksmist enne, kui piirialade elanikele on eluase tagatud, kuna eelarves pole selleks praegu vahendeid.
hinšteini sõnul hävis või sai Kurski oblastis toimunud lahingute tagajärjel kahjustada vähemalt 7585 elamut kogupindalaga umbes 507 000 ruutmeetrit. Regionaalvõimud hindasid kahju vähemalt 750 miljardile rublale – summa, mis on võrreldav kaheksa aastase piirkondliku eelarvega.
13. Pärast enam kui kolme aastat kestnud sõda pole vene armee ikka veel suutnud oma vägedele aluspesu ja sokkide baasvarusid tagada. Seda väitis üks silmapaistvaim kremli-meelne propagandist juri podoljaka saates Metametrica. „Olen praegu tõeliselt hämmastunud. Ma ei tea, kuidas see võimalik on! Kolm ja pool aastat sõda. Kas me tõesti ei saaks oma armeed tsentraalselt aluspesu ja sokkidega varustada?!” hüüatas ta nördinult.
„Sõjakorrespondendi” sõnul katavad vabatahtlikud jätkuvalt enamiku neist vajadustest. „Meie [sõjaeelsed] toidunormid pole ikka veel muutunud. Ja me saame ainult ühe vormiriietuse kuueks kuuks. Kõik muu ostame ise,” ütles podoljaka. Kui saatejuht küsis, kas kaitseminister andrei belousov on olukorrast teadlik, kinnitas propagandist. „Nad [kaitseministeerium] ei saa seal midagi teha. Ma ei tea, miks,” lisas Z-blogija.
venemaa relvajõudude varustusprobleemid on süsteemsed. Juunis teatas kremli-meelne ajaleht Lenta.Ru, et Ukraina sissetungis osalenud vene sõjaväelased olid vaatamata 200 000–300 000 rubla (2000-3000 euro) suurustele palkadele sunnitud peaaegu kogu selle raha kulutama rindel viibimise vajadusteks. Väljaande andmetel ostavad sõdurid omal kulul toitu, laskemoona, bensiini ja varustust – sealhulgas elektroonilise sõjapidamise süsteeme – ning maksavad isegi oma kaaslaste matuste eest.
Septembris avaldas Ukraina sõjaväeluure pealtkuulatud telefonivestluse salvestise, milles vene sõjaväelased kurtsid kehva varustuse ja ootamatute kulutuste üle. Üks sõdur ütles, et peaaegu kõik tuleb ise osta või kodust saada ja et üksused pöörduvad sageli raha kogumiseks oma enda üksuse inimeste poole. „Inimesed panustavad, ostes näiteks tulemasinaid, sest midagi ei anta välja,” ütles ta.
Oktoobri alguses teatas sõjameelne kanal „Taktikalise meditsiini kursused”, et venemaa relvajõudude sõdurid saavad 1977. aastal toodetud meditsiinitarbeid. Kanali autor postitas fotosid kastidest, mis sisaldasid vanu Nõukogude sidemeid, vatitupsu ja sidemepakke, märkides, et olukord on süsteemne.
Samal ajal, mais, nimetas endine kaitseminister ja praegune venemaa Julgeolekunõukogu sekretär sergei šoigu oma saavutuste hulgas sõjaväe juhina sõdurite igapäevaelu reforme, sealhulgas haruldaste supelmajas käikude kaotamist ja üleminekut iganädalasele aluspesuvahetusele. Ta väitis, et algatas kohe pärast ametisse nimetamist ulatuslikke muudatusi: tema sõnul paigaldati umbes kuue kuuga kasarmutesse ligikaudu 14 500 dušši, kaltsud ja ämbrid asendati tolmuimejatega, kaotati jalasidemed ning uuendati vormiriietust.
14. venemaa on järsult suurendanud Hiinale suunatud nafta allahindlusi, et leida ostjaid barrelitele, millest riigile kuuluvad ja erasektori rafineerimistehased on keeldunud. Reutersi andmetel, viidates kauplejatele, müüakse detsembris Hiinasse laadimiseks saadetud venemaa ESPO Blendi toornafta Hiina sadamates rekordilise 5–6 dollari suuruse allahindlusega Brentist.
Septembri lõpus ostsid Hiina rafineerimistehased Kaug-Ida ESPO toornafta hinnaga, mis oli 0,5–1 dollarit kõrgem kui Brent. Seega on pärast USA sanktsioonide kehtestamist Rosnefti ja Lukoili vastu venemaa peamise toornafta hind Hiina turul langenud 5,5–7 dollarit barreli kohta ehk ligikaudu 10%. Reutersi allikate sõnul ei leidnud kõik detsembris laaditud ESPO Blendi lastid ostjaid ja tarneid käsitlenud kaubandusettevõtted võisid kahjumit kanda: nad ostsid detsembrikuu koguseid sügisel kõrgema hinnaga ja on nüüd sunnitud neid müüma palju madalama hinnaga.
Rosnefti tegevjuhi igor setšini sõnul on venemaa Ukraina sõja algusest saadik Hiinale tehtud naftaallahindlused viimastel aastatel Hiina rafineerimistehased kokku hoidnud 20 miljardit dollarit. setšini sõnul on venemaal „ainulaadne ressursibaas“ ja ta on valmis seda Hiina varustamiseks kasutama.
Vaatamata allahindlustele on venemaa naftavood Hiinasse vähenemas: novembris langesid Hiina turule suunduvad meritsi tarned alla 800 000 barreli päevas, mis on madalaim tase alates 2022. aasta veebruarist, väidavad Kpleri analüütikud. Võrreldes oktoobriga on eksport langenud 30–40% ehk 400–500 000 barrelit päevas. Hiina riigile kuuluvad rafineerimistehased järgivad konservatiivset sanktsioonide poliitikat ja ootavad tõenäoliselt, kuidas India rafineerimistehased reageerivad, või ootavad, kuni tolm settib, märgib Kpleri analüütik Johannes Rauball.
Kui sanktsioonide rikkumise eest karistusi ei määrata, võivad nad Rauballi arvates naasta ostmise juurde, mitte otse Rosneftist ja Lukoilist, vaid vahendajate võrgustiku kaudu. Ekspert rõhutab, et kui venemaa suudab kiiresti luua uusi tarneahelaid, jätkavad Hiina ja India kremli importimist, saades kasu allahindlustest.
15. Novosibirski oblastis asuva Iskitimi keskrajoonhaigla meditsiinitöötajad on pöördunud kuberneri ja piirkondliku prokuratuuri poole, kurtes palgakärbete, halvenevate töötingimuste ning ravimite ja tarvikute tõsise puuduse üle. Sotsiaalvõrgustikus VKontakte grupis „Meie linn Iskitim” avaldatud kollektiivse kaebuse kohaselt on petitsioonile alla kirjutanud üle 100 haiglatöötaja. Nad hoiatavad, et olukord mõjutab otseselt arstiabi kvaliteeti ja patsientide tervist. „Lisaks meditsiiniteenuste kvaliteedile ja patsientide tervisele kannatab ka haigla kuvand ning meditsiinipersonali kohta tekivad negatiivsed arvamused. Meie, kohusetundlike töötajatena, muretseme mitte ainult enda, vaid ka oma patsientide pärast,” seisab petitsioonis.
Haiglapersonali sõnul on kriitiline olukord tekkinud logistika osas. Osakondades puuduvad esmatarbekaubad, diagnostikaseadmed (KT/MRI) lagunevad sageli ja laboris puuduvad testimiseks vajalikud reaktiivid. „Meditsiinitöötajad on sunnitud ostma esmatarbekaubad – vatipadjad, sidemed, plaastrid ja puhastusvahendid – omal kulul,” seisab pöördumises. Haiglas on ravimite puudus, mis sunnib patsiente neid ise ostma. Meditsiinitöötajad nõuavad plaanivälist ülevaatust, vajalike ravimite ja tarvikute tarnimist ning varasema palgataseme taastamist koos kaotatud palga hüvitamisega.
Probleemid maksete ja töötingimustega tervishoiusüsteemis mõjutavad ka teisi piirkondi. Juuli keskel teatasid Irkutski oblasti arstid ulatuslikest palgaviivitustest. Usolski linnahaigla töötajad ütlesid, et juhtkond seostas viivitusi piirkondliku eelarve rahapuuduse ja suutmatusega makseid rahandusministeeriumi kaudu töödelda. Sarnased raskused tekkisid Irkutski regionaalhaiglas, Ust-Kuti ja Železnogorski rajoonihaiglates ning Bratski meditsiiniasutustes. Suve lõpus teatati, et kõik Baikali kiirabijaama töötajad Irkutski oblastis on lahkunud.
Möödunud aasta novembris hakkasid Altai krai kiirabitöötajad massiliselt lahkuma, teatas piirkonda esindav riigiduuma saadik maria prusakova. Tema sõnul täheldati personalipuudust vähemalt 13 piirkonna rajoonis. Meditsiinitöötajad ütlesid Sibir,Realiile, et lahkumise põhjuseks olid madalad palgad ja ületunnid, mille hüvitamine oli lõpetatud.
Oktoobri lõpus teatas riigiduuma spiiker vjatšeslav volodin, et eriarstide puudus venemaal ulatus 80%-ni, eriti väljaspool suuri linnu. Veebruaris teatas tervishoiuminister mihhail murashko, et riigis on puudu 23 300 arsti ja õdede puudus on 63 500.
16. Lühiuudised
Zelenski kinnitas, et Umerov ja kindral Hnatov on teel Euroopasse USA-st, kus nad on pidanud rahukõnelusi. Ta ootab täielikku infotundi, eriti selle kohta, mida ameeriklased oma Moskva kontaktidelt edasi andsid ja milliseid läbirääkimispunkte USA on nüüd valmis kohandama. Zelenski märkis ka, et tema hiljutine kõne Steve Witkoffi ja Jared Kushneriga oli konstruktiivne, kuid keeruline. Peamised järelkohtumised on kavandatud Londonis ja Brüsselis.
Ungari ja Slovakkia kavatsevad vaidlustada EL-i RePowerEU kava, mis keelustab venemaa gaasi ja nafta impordi. Ungari välisminister Péter Szijjártó ütles, et esitavad järgmisel nädalal Euroopa Kohtule taotluse otsuse tühistamiseks ja selle täitmise peatamiseks kohtuliku läbivaatamise ajaks.
Politico: Donald Trump Jr. andis mõista, et tema isa võib Ukrainast lahkuda, kui rahulepingut ei saavutata, viidates korruptsioonile Kiievis ja nimetades Zelenskit vasakpoolsete loodud „piiripealseks jumaluseks”. Doha foorumil kõneledes ütles Trump Jr., et ettearvamatus on tema isa tugevus ja hoiatas, et Ukraina ei peaks lootma USA tingimusteta toetusele.
vene propagandist armen gasparjan kutsus tele-eetris avalikult üles ukrainlaste massilisele tapmisele, öeldes, et „pole midagi halba, kui mõni Halja Tšernigivis sureb”. Ta kirjeldas Dnipro vasakul kaldal toimunud rünnakuid kui „puhastust” ja väitis, et tsiviilisikud „väärivad” seda.
Euroopa Liidu kaitsevolinik Andrius Kubilius ütleb, et Euroopa peab valmistuma võimaluseks, et NATO artikkel 5 ei pruugi vajadusel toimida. Kuna USA pöörab oma tähelepanu Vaikse ookeani piirkonnale ja annab märku, et soovib Euroopalt suuremat vastutust, rõhutab Kubilius vajadust varujulgeolekugarantiide ja institutsioonilise valmisoleku järele igaks juhuks.
Väidetavalt aitab India venemaal toota droone, mida saaks lõpuks Ukraina vastu kasutada. Moskva pakub vastutasuks tehnoloogiaülekandeid ja lahinguvälja kogemusi. venemaa FPV droonikeskuse delegatsioon külastas koos putiniga Indiat, andes märku kaitsealaste sidemete süvenemisest. Modi nimetas venemaad „tõeliseks sõbraks”.
kremli nõunik ušakov ütleb, et Jared Kushner jättis putinile positiivse mulje, nimetades nende kohtumist edukaks. Ta märkis, et Kushneri jaoks oli oluline mõista, milline inimene on putin ja kuidas ta USA-ga suhtleb.
Tšehhi president Pavel hoiatas: „Kui putin Ukrainas võidab, kaotame me kõik.” Ta võrdles salajasi USA ja venemaa territoriaalsete kontsessioonide üle peetavaid läbirääkimisi 1938. aasta Müncheni kokkuleppega, nimetades neid ohtlikult tuttavlikuks. Ta rõhutas, et venemaa võidukalt sellest sõjast väljumise lubamine oleks kogu Euroopa kaotus.
Mustal merel tegutsevate laevade kindlustuskulud on viimase kuu jooksul kolmekordistunud ja tõenäoliselt jätkavad tõusu Ukraina aktiivsete rünnakute tõttu venemaa sadama infrastruktuurile ja varilaevastiku tankeritele.
kreml tervitas eelmisel nädalal esitletud uue USA riikliku julgeoleku strateegia sätteid optimismiga. Allikas: kremli pressiesindaja dmitri peskov telekanalis Rossija 1, teatab Interfax; venemaa Julgeolekunõukogu aseesimees dmitri medvedev, teatab European Pravda.
Tai algatas õhurünnakuid Kambodža sõjaväepositsioonide vastu kahe riigi piiri lähedal pärast seda, kui Kambodža väed alustasid Tai armee positsioonide pommitamist. Viimastes kokkupõrgetes hukkus üks Tai sõdur ja neli said haavata.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Samal teemal