Friedrich Merzi juhitav valitsus teatas, et tühistab 2024. aasta mais kehtestatud lennureisijate tasude tõusu. Muudatus, mis viib maksud tagasi varasemale tasemele ja peaks jõustuma 1. juulil 2026. Sõltuvalt lennu pikkusest väheneb maks piletile umbes 3–13 eurot. Kauglendude puhul langeb maks seniselt 70,83 eurolt 58,06 euroni.
Võit jääb lennufirmadele, mitte reisijatele
Hambourgis asuva lennunduskonsultatsiooni ettevõtte Airborne Consulting asutaja ja tegevjuht Gerald Wissel hindab valitsuse sammu aga puhtalt sümboolseks, vahendab väljaanne DW.
„Riik loobub tulust, kuid reisijad maksulangust ei näe,“ ennustas Wissel intervjuus Deutsche Wellele. Tema sõnul säästavad lennufirmad iga pileti pealt umbes 15 eurot (teatud hinnaklassides kuni 50 eurot), kuid dünaamilise hinnastamise süsteemide tõttu ei kajastu see sääst tarbijate lõpparvel. Lennufirmad jätavad vahe endale, et parandada kasumimarginaale.
Tegelik probleem on lennukite puudus
Kuigi odavlennufirmad nagu Ryanair ja EasyJet on põhjendanud oma Saksamaa lennumahtude vähendamist liiga kõrgete lennujaamatasudega, on Wisseli hinnangul tegemist suitsukattega. Tema sõnul sunnib lennufirmasid liine kärpima hoopis terav lennukite nappus.
„Neil lihtsalt pole vajalikke lennukeid,“ selgitas Wissel, viidates struktuursele probleemile, mida madalamad maksud ei lahenda.
Seda kinnitab ka Rahvusvahelise Lennutranspordi Ühenduse (IATA) raport, mis hoiatab rekordilise lennukite tellimuste kuhjumise eest. Ülemaailmselt on täitmata tellimusi 17 000 lennukile. Praeguse tarnetempo juures kuluks selle nõudluse rahuldamiseks 14 aastat.
Olukord on viinud kommertslennukipargi keskmise vanuse 15 aastani, mis on ajaloo kõrgeim tase. Lisaks kummitab sektorit pikaajaline pilootide puudus. Wisseli sõnul tabab see kriis eriti valusalt Euroopa odavlennufirmasid – ainuüksi Ryanairil on tellimuses 400 lennukit, mida pole veel kätte saadud. Kuni uued lennukid ei saabun, suunavad lennufirmad oma piiratud ressursi vaid sinna, kus kasumlikkus on kõige suurem.
Saksamaa taastumine on aeglane
Saksamaa lennundusliidu (BDL) juht Joachim Lang tervitas siiski valitsuse otsust, nimetades seda oluliseks signaaliks. Langi sõnul vähenevad riiklikult kehtestatud kulud umbes 10%, kuid ta rõhutas, et Saksamaa konkurentsivõime taastamiseks on vaja täiendavaid leevendusi.
Statistika näitab, et kui Euroopa lennuliiklus kasvas 2024. aastal 7,4% ja ületas esimest korda pandeemiaeelse taseme, siis Saksamaa on taastumisel maha jäänud. 2024. aastal reisis Saksamaal 81 miljonit maksustatavat reisijat – see on küll suur tõus võrreldes 2022. aasta 62 miljoniga, kuid jääb endiselt alla 2019. aasta 96 miljonile reisijale.
Samas on maksutulu enam kui taastunud. Lennundusmaksust saadav tulu on alates selle kehtestamisest 2011. aastal peaaegu kahekordistunud, tõustes 963 miljonilt eurolt eelmisel aastal 1,88 miljardi euroni.
Wormsi Rakenduskõrgkooli turismi- ja transpordiekspert Frank Fichert märkis, et lennundusmaksudest on saanud riigieelarve kindel osa. Maksude langetamine on küll võimalik, kuid pingelises eelarveolukorras tuleb see raha leida mujalt. Fichert nõustus, et kuigi maksud on oluline faktor, ei määra vaid need lennusihtkoha atraktiivsust – lennufirmad peavad rinda pistma ka üha keerukamate operatiivsete probleemidega.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare (35)