Roine tegi kaasa ka filmides ning viimase rolli tegi ta aastal 2021 filmis «70 on vain numero».
Teater tõi Roine 90ndatel külalisetendusega «Armsaid pettumusi armastuses» ka linnateatri lavale. Tõnu Seero kirjutas 1997. aastal Õhtulehes järgmiselt: «Esimestest hetkedest alates lõi Eila Roine intensiivne monoloog ootusärevuse. Nii tema kui teiste tegelaste monoloogid on lavastuses tihti sotsiaalsed väikekodanlastele heidetud väljakutsed, seisvasse vette sülitamine.»
Teenetemedal ja hooldekodu
1995. aastal sai Roine teatri nõuniku tiitli. 2006. aastal andis vabariigi president talle Soome Lõvi Ordu maineka teenetemedali Pro Finlandia. 2018. aastal nimetati Roine Tampere ülikooli auprofessoriks.
2018. aastal pälvis Roine Soome televisioonitööstuses prestiižse tunnustuse ehk Venla elutöö preemia.
Roine rääkis Iltalehtile 2020. aastal, et arvas, et pensionile jäämine tuleb raske, kuid tegelikkus oli teisiti. Ta ütles, et ravib oma seljaprobleeme voolava veega.
«Kõnnin natuke halvasti. Kaks kõige alumist selgroolüli on kokku vajunud, kuid neid ei saa opereerida,» rääkis Roine viis aastat tagasi, mil näitlejanna oli 89-aastane.
«Ma ei saa pikki vahemaid jalutada. Tänapäeval, selles Tampere trammide džunglis, ei tea sa, milline buss kuhu läheb, nii et olen peaaegu sõltuv taksost,» naeris teatrilegend.
2021. aastal kolis Roine hooldekodusse, sest vanus hakkas oma rolli mängima ja näitlejanna ei saanud üksi elamisega enam hakkama. «Tal läheb enda vanuse kohta hästi ja ta mõistus on terav,» kirjeldas Roine poeg alles möödunud aasta novembris.
Nädalas oma ema kahel korral külastanud poeg tõdes möödunud aastal: «Ma ei pea oma ema eriti haigeks. Ta on lihtsalt vana. Elu läheb nii, nagu see läheb, ja kõik on nii, nagu peab. Ei saa ju kurta.»