Oliver Laas annab Vikerraadio päevakommentaaris põgusa ülevaade privaatsuse käekäigust 2025. aastal Euroopas.
Euroopa Komisjon jõudis novembris kokkuleppele “vestluskontrolli” (chat control) eelnõu teksti osas. Patrick Breyeri sõnul tahab komisjon vestluskontrolli sisuliselt erastada. Ettevõtted peaksid hakkama masinõppe abil kõiki sõnumeid, nende manuseid ning metaandmeid skaneerima, alaealisi kasutajaid tuvastama ja piirama nende juurdepääsu vestlusfunktsioonidega rakendustele.
17. novembri avalikus kirjas kritiseerivad küberturbe ning privaatsuse eksperdid neid ettepanekuid. Skaneerimise ulatust on taaskord laiendatud ja selleks mõeldud tehisintellekti (TI) lahendused põhjustavad ebatäpsuse tõttu suurel hulgal valepositiivseid teateid, mille inimeste poolt kontrollimiseks pole Euroopa Liidul ressursse.
Samuti ei suuda komisjoni enda raport veenvalt näidata, et massijälgimine aitab ära hoida või kahandada laste väärkohtlemist. Mitmete lastekaitseorganisatsioonide arvates tuleks hoopis investeerida ennetusse, haridusse ja ohvriabisse ning selle kättesaadavusse.
Regulatsioone ei ole mõistlik vaadata eraldi nende mõjust tehnoloogiate disainile ning mõlema koosmõjust ühiskonnale. Alaealiste juurdepääsu piiramise nõude tehniline rakendamine toob kaasa kohustusliku vanusekontrolli kõigile kasutajatele. Kõik olemasolevad tehnilised lahendused selle teostamiseks on puudulikud.
Dokumentide koopiate kogumine suurendab andmelekete riske, mida kinnitab nii Discordi andmeleke kui ka teised hiljutised juhtumid. TI-põhine vanusekontroll kasutaja näo kujutise alusel on ebatäpne. Teadmise puudumise protokollile toetuvad lahendused, nagu EL-i kavandatav digikukkur, seavad kasutajad sõltuvusse neid toetavast riist- ja tarkvarast, piirates nii ligipääsu neile, kellel sobivad seadmed või dokumendid puuduvad.
Lapsi saaks sotsiaalmeedia kahjuliku mõju eest kaitsta ka ilma kõigi kasutajate, kaasa arvatud tulevikus täisealiseks saavate laste endi, privaatsust ning turvalisust rikkumata. Kuna neile ja meile kõigile kahjulikke tumedaid disainimustreid kannustab personaliseeritud reklaami näitamise soov, siis esimene samm oleks sellise reklaami keelustamine. Kui reklaam on teenuse rahastamiseks vajalik, siis olgu see seotud kuvatud sisu, mitte kasutaja varasema käitumise ja selle põhjal tehtud järeldustega.
“Tehnohiiud on rahul, sest ei pea oma ärimudeleid muutma ning saavad ülla eesmärgi nimel veelgi rohkem kasutajate andmeid koguda.”
Nagu sellest veel ei piisaks otsustas Euroopa Komisjon 19. novembril, et EL-i konkurentsivõime tõstmiseks tuleb andmekaitse reegleid “leevendada”. Muu hulgas ei peaks ettevõtted enam kasutajaid andmete kogumise ja käitlemise üksikasjadest teavitama, “põhjendatud huvi” korral saaks kasutajate loodud sisu TI mudelite treenimiseks kasutada ja nii edasi.
Poliitikud on neis küsimustes läinud lihtsama vastupanu teed, jättes status quo sisuliselt puutumata. Tehnohiiud on rahul, sest ei pea oma ärimudeleid muutma ning saavad ülla eesmärgi nimel veelgi rohkem kasutajate andmeid koguda. Julgeolekuasutused on rahul, sest saavad järjekordselt oma jälgimisvõimekust ja -volitusi laiendada. Poliitikud ja osa aktiviste on rahul, sest saavad näidata, et tegelevad asjaga.
Kaotajateks on kasutajad, sealhulgas tulevikus täiskasvanuks saavad lapsed, kellele jääb jälgimisühiskonnas roojastuva interneti kasutamise “rõõm”. Kes ei soovi sellist tulevikku ega poolda korrakaitse erastamist demokraatliku järelvalveta eraettevõtetele, neil on viimane aeg Euroopa Parlamendi saadikuid sellest teavitada, sest peagi algavad läbirääkimised vestluskontrolli eelnõu lõpliku sõnastuse üle enne, kui see parlamenti hääletusele läheb.
Nii George Orwelli kui ka Aldoux Huxley kõige kuulsamaid teoseid inspireeris Jevgeni Zamjatini romaan “Meie”. Raamatus kujutatud düstoopias elasid inimesed, loomulikult turvalisuse tagamiseks, läbipaistvast klaasist majades. Kujundlikult võiks öelda, et 2025 oli Euroopas ja mujal läänes klaasmajade projekteerimise aasta.
Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.