Johanson tuleb postituses välja ka oma hüpoteesiga, mille kohaselt paigaldatakse Eestisse hoopis veetoru. „Tunnistan, et olen näinud ka mingit projekti, kus on Eestisse joonistatud hoopiski veetrassid. Äkki hoopiski luuakse trassi, et siit otse vesi Saksamaale pumbata,“ kirjutas ta. „Tegelik toru varastab meie maapõuest kogu põhjavee.“
Johanson toetub oma postituses esitatud väidetes peamiselt tehisintellekti vastustele.
Johansoni Facebooki postitust on jaganud üle saja inimese.
Elering esitas riigi eriplaneeringu taotluse, et määrata Põhjamaade–Balti vesinikukoridori Eestis asuva maismaaosa rajamistingimused. Planeeringuga uuritakse, kas ja millistel tingimustel oleks otstarbekas rajada Eesti territooriumile Soomet ja Saksamaad ühendav maa-alune vesiniku ülekandetorustik. See peaks kulgema Põhja-Eesti rannikust, kus lõpeb Soomest tulev meretoru, kuni Läti piirini.
Projekt võimaldaks vesiniku transportimist ning ühendaks torustiku kaudu Soomet, Eestit, Lätit, Leedut, Poolat ja Saksamaad. „Antud projekt on Eestile strateegiline võimalus osaleda Euroopa tuleviku energiasüsteemis,“ selgitab Eleringi teadus- ja arendustegevuse juht Siim Iimre.
Kas vesinikku saab veeldatud kujul sadu kilomeetreid juhtida?
Uuritav Põhjamaade–Balti vesinikutaristu, mille kogupikkuseks võib kujuneda ligi 2 500 kilomeetrit, ei ole suunatud veeldatud vesiniku transportimisele, vaid hoopis gaasilise vesiniku toruülekande võimalustele. Projekti kaasrahastab ka Euroopa Liit.
Vesinik on kütusena laialdaselt kasutuses. Enim tarbib seda näiteks Saksamaa väetiste tootmiseks ja kemikaalide rafineerimiseks. Ka kirjeldatud gaasilise vesiniku transport on Iimre sõnul kasutusel. Euroopas on vesinikutorustikke näiteks ligi 1 600 kilomeetri ulatuses ja maailmas kokku umbes 4500 kilomeetrit.
Praegu on arendamisel aga uus vesinikutaristu, mis erineb vanast tööstusepõhisest taristust, sest vesinikuvõrk on ühendatud otse elektrivõrku, et salvestada ülearust taastuvelektrit vesinikuna. „Suurte ja pikkade ülekandetorustike tehnilised üksikasjad vajavad täiendavaid uuringuid ning selleks viiakse veel läbi erinevaid uuringuid,“ ütleb Iimre.
Kas vesiniku tootmine kasutaks ära meie maapõuest kogu põhjavee ning kas rajatava torustiku abil pumbataks see Saksamaale?
Vesinikku toodetakse vee elektrolüüsi teel. Protsess nõuab tõepoolest palju vett, aga kuna Eesti riigi pinnal vesinikku tootma ei hakata, siis ei kulutata ka selle jaoks Eesti põhjavett.
Riigi eriplaneeringus ei uurita vee transporti, kuna see ei ole kooskõlas Euroopa ühishuviprojekti Nordic-Baltic Hydrogen Corridor kaasrahastuse tingimustega.
Otsus: vale. Väited, et riigi eriplaneeringuga uuritakse veetorustike rajamise võimalusi või et torustik varastaks Eesti põhjavee, on alusetud. Tegelikult kavandab Elering vesiniku ülekandevõrku, mitte vesiniku tootmist, ning selleks kasutatav torustik on mõeldud gaasilise mitte veeldatud vesiniku või vee transportimiseks. Gaasilise vesiniku torustik on tehniliselt teostatav ja sellist tehnoloogiat kasutatakse juba tööstustes üle kogu maailma.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare (1)