Kristina Kallas, üleeile kinnitas valitsus järgmise aasta riigieelarve, mille puudujääk on neli ja pool protsenti SKTst (sisemajanduse kogutoodangust). Kas olete endiselt sama meelt nagu kuu aega tagasi, et meil on raha s*taks?
Eelarve defitsiit on neli ja pool protsenti olukorras, kus meie kaitsekulutused on viis protsenti SKTst. See raha, mis meil on baaseelarves riigi põhifunktsioonide täitmiseks, näiteks õpetajate palgad, tervishoiuteenused ja tee-ehitus, on nüüd lõpuks olemas. Pärast kahte aastat, mil oleme pingsalt üritanud eelarvet korda ajada, saame nüüd õpetajate palka tõsta, teede ehitusse raha panna ja tervishoiu ning tervisekassa defitsiiti vähendada. Oleme kaks aastat teinud suuri pingutusi kärbete ja maksutõusudega, et meie baaseelarve oleks korras, kui kaitsekulutused välja arvata.
Eelarve kohaselt tõuseb õpetajate palk järgmisel aastal kümme protsenti. Samal ajal ei saa haridustöötajate liidu esimehe Reemo Voltri väitel sellega rahule jääda, sest oodati alammäära tõusu vähemalt 120 protsendini Eesti keskmisest palgast. Miks te ei suutnud seda ootust täita?
Minu arust on see ebarealistlik ootus, et õpetaja palga alammäär on 120 protsenti Eesti keskmisest. Me oleme kokku leppinud, et 2027. aastaks on õpetaja arvestuslik keskmine palk 120 protsenti Eesti keskmisest ja sinnapoole me liigume. 2027. aasta eelarve koostamisel tuleb teha selleks järgmine samm.
Kas see tähendab, et haridustöötajate liit ja õpetajad nõuavad liiga palju?
No arvutage ise! Kui iga õpetaja palga alammäär oleks 120 protsenti Eesti keskmisest, oleks õpetaja miinimumpalk 2200 eurot. Me ei suuda riigieelarvest seda raha leida. Sel juhul oleks nii mõneski piirkonnas õpetaja suurima palga saaja üldse, mis ei ole iseenesest halb. Isiklikult leian, et konkreetses vallas võiks koolijuht rohkem palka saada kui vallavanem, sest vastutus tuleviku ees on suurem.