Euroopa Liidu liikmesriigid kiitsid esmaspäeval heaks laiaulatuslikud kavad liidu rändepoliitika reformimiseks, kirjutab Politico.
Brüsselis toimunud justiits- ja siseministrite nõukogu kohtumisel heaks kiidetud meetmed annavad liikmesriikidele õiguse saata välja isikud, kellel puudub liidus elamis- ja töötamisõigus, luua varjupaigataotluste menetluskeskusi välismaal ning rajada väljapoole EL-i piire tagasisaatmiskeskusi.
Otsuse taustaks on avalikkuse kasvav rahulolematus sisserändega. Samm on mõeldud parempopulismi tõrjumiseks ja sisserändesüsteemi põhjalikuks ümberkujundamiseks, märgib väljaanne.
“Oleme Euroopa rände- ja varjupaigareformi pöördepunktis,” ütles Euroopa rändevolinik Magnus Brunner Politicole. “Need meetmed aitavad taotlusi tõhusamalt menetleda ja vähendavad survet varjupaigasüsteemidele. Need saadavad ühesuguse sõnumi – Euroopa ei salli oma süsteemide kuritarvitamist.”
Õigusakti eelnõu sisaldab uut “solidaarsusreservi”, mille kaudu palutakse riikidel – välja arvatud neil, kes on juba suure rändesurve all – migrante ümber asustada või maksta teistele riikidele nende toetamise eest. Lisaks on koostatud uus nimekiri päritoluriikidest, kust saabunud taotlused lükatakse kiirendatud korras tagasi, välja arvatud erakorralistel asjaoludel.
Täiendavad reeglid, milles ministrid peaksid esmaspäeval kokku leppima, lubavad riikidel luua varjupaigamenetluse keskusi väljapoole EL-i ning rajada nn tagasisaatmiskeskusi, kust saab negatiivse vastuse saanud inimesi välja saata.
Muudatuste eestvedajaks on olnud Taani, kes on praegu EL-i nõukogu eesistujariik. Riigi vasaktsentristlik valitsus on võtnud ebaseadusliku rände suhtes jäiga hoiaku nii kodus kui ka Brüsselis.
“Meil on väga suur ebaseaduslike sisserändajate sissevool ja Euroopa riigid on surve all,” ütles Taani immigratsiooni- ja integratsiooniminister Rasmus Stoklund. “Tuhanded upuvad Vahemeres või langevad rändeteedel väärkohtlemise ohvriks, samal ajal kui inimsmugeldajad teenivad varandusi.”
“See näitab, et praegune süsteem loob ebaterveid stiimuleid,” lisas ta.
Plaanile olid vastu riigid nagu Hispaania, kes kardavad, et uued reeglid lähevad liiga kaugele, ja Slovakkia, kelle hinnangul ei ole need piisavalt karmid. Sellest hoolimata õnnestus läbirääkijatel saavutada kokkulepe enne, kui seadusandlik töö talvepausiks seiskub.
“Rändeprobleemi kontrolli alla saamine on olnud Euroopa liidrite põhinõudmine juba aastaid. Paljude jaoks on see Euroopa kodanike usalduse säilitamisel esmatähtis,” ütles üks anonüümsust palunud Euroopa diplomaat.
Ränne on avalikkuse jaoks üks olulisemaid teemasid ning parempoolsed parteid on viimastel aastatel seda valimistel – Prantsusmaast Poolani – edukalt ära kasutanud.
Septembris peetud kõnes olukorrast Euroopa Liidus ütles Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen, et ebaseadusliku rändega tegelemine on võtmetähtsusega, säilitamaks arusaama, et “demokraatia pakub inimeste õigustatud muredele lahendusi”.
“Euroopa inimesed on tõestanud oma valmisolekut aidata neid, kes põgenevad sõja ja tagakiusamise eest. Kuid frustratsioon kasvab, kui tuntakse, et meie reegleid eiratakse,” sõnas von der Leyen.
EL on viimastel päevadel sattunud ka USA presidendi Donald Trumpi kriitika alla. Tema administratsioon väitis uues strateegiadokumendis, et Brüsseli rändepoliitika muudab kontinenti ja tekitab konflikte.