Eile lasid Ukraina sõjaväelased üle pika aja alla Venemaa sõjalennuki Su-34 ning Ukraina poole infot kinnitas ka Venemaa z-kanal Fighterbomber, mis on keskendunud just lennundusele. Huvitav on märkida, et z-kanali Kremljovskaja tabakerka andmetel lasti alla koguni kaks Su-34.

Toimus see Zaporižžja rindelõigul, kus Venemaa Su-34 olid viimastel päevadel muutunud järjest julgemaks ning nad hakkasid viskama liugpomme Zaporižžja linnale. Tüüpiliselt sõltub liugpommi lennuulatus kõrguselt, kus ta on lennukilt lahti lastud – mida kõrgemalt, seda kaugemale planeerib.

Aga mida kõrgemal lennuk asub, seda paremini on ta näha vastaspoole radaritele. Su-34 on kõige haavatavam hetkel, kui ta ei ole veel liugpomme teele saatnud ning sellises olukorras on varasemal ajal Patriot õhutõrjesüsteemist väljalastud PAC-2 GEM raketid vägagi efektiivsed olnud. Eile allalastud lennuki osas aga selgust ei ole, millega seda tehti, teemaga rohkem kursis olevad Ukraina sõjaväelased vaikivad paljutähenduslikult, sest ei ole mitte mingisugust vajadust vastase elu lihtsamaks teha.

Ukraina eksperdi Ivan Stupaki sõnul üritatakse nüüd Venemaa poolel kõigepealt selgust saada, et millega nende lennuk maha võeti, mis tähendab tema arvates Zaporižžja lõigul liugpommide viskamise vähenemist vähemalt nädala jooksul. Varasem Venemaa Su-34 mahavõtmine lõppes peale seda, kui Venemaa luuredroonid leidsid üles Ukraina armee poolt kasutatavad õhutõrjekompleksid, peale mida need pidid kompleksid rindejoonelt nii kaugele viima, et nad Venemaa Su-34 enam ei ulatunud laskma.

Advertisement / Reklaam

Advertisement / Reklaam

Stupaki sõnul võib kindel olla, et Venemaa luuredroonid hakkavad nüüd ka komplekside võimalikku paiknemisala luuredroonidega läbi kammima, samas on ka teada, et kui isegi Ukraina armee kasutas õhutõrjekomplekse, siis liigutati nad peale laskmist võimalikult kiirelt minema.

Ukraina armeel on nüüd kasutada ka arvestatavas koguses kvaliteetseid Patriot’i kompleksi kuuluvate radarite ja laskeseadmete mulaaže, milliseid paigaldatakse avatud maastikule seisma, et Venemaa armee nende peale kulutaks kalleid Iskander-M ballistilisi rakette.

Samas peab arvestama, et kui tegu oli maa peal asuva õhutõrjekompleksiga, siis sai see olla operatsioon, mida sellisel kujul on lähimal ajal keeruline korrata, aga kui Zaporižžja linna seetõttu enam edaspidi liugpomme ei visata, siis oli asjast abi.

Mitmete Ukraina ekspertide sõnul ei saa välistada ka F-16 lastud õhk-õhk tüüpi rakettide kasutamist, aga selles osas, mis puudutab Ukraina sõjalennukite varustamist rakettidega, eelistavad kõik Ukraina sõjaväelased ja eksperdid vaikida. Üks teema on raketid, teine luureinfo, kui need edukalt kokku panna, siis peaks eksperdi Anatoli Hrapinski sõnul kätte jõudma olukord, kus Venemaa Su-34 ei saa enam kogu rindejoone ulatuses tulla nii lähedale, et oleks võimalik tavalisi liugpomme kasutada, aga just liugpommid on komponent, mis võimaldab Venemaa armeel sõja praeguses faasis edeneda.

Nimelt on nn droonide ajajärk kaasa toonud olukorra, kus kaitses on võimalik aasta ringi efektiivselt olla peamiselt ainult asulates, kus on suuremad betoonist hooned. Venemaa suurtükiväe efektiivsus on oluliselt langenud, sest nende suurtükkide laskeulatus on väiksem kui lääne omade oma, mistõttu nad peavad olema rindejoonele lähemal, kus nad aga rallidroonide löögiulatuses.

Lisaks ei saa kumbki pool enam kasutada suurtükke nii nagu paar aastat tagasi, kus mõnest suurtükist tehti isegi tuhandeid laske.

Nüüd on suurtükid üldjuhul nö maa sisse kaevatud, ära maskeeritud ning järjest üldjuhul üle paari lasu ei tehta, vältimaks vastase nö ebatervet tähelepanu.

Advertisement / Reklaam

Advertisement / Reklaam

Sõja kontekstis tähendab see aga seda, et Venemaa armee ei saa enam kasutada suurtükke Ukraina positsioonide hävitamiseks endisel kujul ehk siis sisulises plaanis asulate maatasa pommitamiseks, küll aga on selles rollis nüüd liugpommid, mille vastu Ukraina armeel siiani ei ole nö head rohtu.

Ukraina sõjaväelaste sõnul Venemaa poolelt klassikaline suurtükitulega tehtud nö ettevalmistav tuli asendunud liugpommidega, nii visati neid Pokrovskist ida poole lühikese aja jooksul tuhandeid ja tuhandeid ühikuid, peale mida toimuski Venemaa üksuste kiire edenemine põhja poole ning selle edenemise tagajärgi üritab Ukraina armee siiani likvideerida.

Kui nüüd Venemaa armee ei saaks enam praegusel kujul liugpomme kasutada, tähendaks see ülimalt suuri probleeme Venemaa armee jaoks, sest Ukraina asuks kaitsepositsioonidel kohtades, mida Venemaa ei ole võimeline hävitama, samas kui Venemaa sõjaväelased peavad droonide ajastul liikuma maastikul, mis neile mingit kaitset ei paku ning peale lehtede langemist muutuks olukord selles osas veelgi viletsamaks.

Z-kanal Russki tarantas kirjutas antud kontekstis, et Ukraina küll taandus Serebrjanski metsadest, aga nende jaoks miski paremaks ei muutunud, kuna kogu see endine metsaala olevat nüüd kill-zone, kus Venemaa jalaväelasel ei ole erilist lootust droonirünnakutes ellu jääda.

Z-blogija sõnul on stepid osutunud ületamatuks takistuseks, sest edasi liikuda üritavatel Venemaa sõjaväelastel ei ole mitte kuskile peituda ning ainuke lootus olevat liugpommidel, millega purustada Ukraina armee sõjaväelaste positsioonid, et neil ei oleks ka võimalik Venemaa droonide eest peituda.

Dmitri Rogozin, kes enne sõda tegeles Venemaa kosmosetemaatikaga ja nüüd on ta seotud sõjatööstusettevõttega, tõi intervjuus välja Dnepri jõe temaatika, nimelt olevat mõlemalt poolt jõe vastaskaldale loodud droonide poolt kill-zone, mistõttu olevat keeruline mõlemalt poolt üldse jõeni jõuda, rääkimata siis selle ületamisest.

Advertisement / Reklaam

Advertisement / Reklaam

Enda poolt lisan, et kuigi viimasel räägitakse palju mõlemalt poolt patiseisust rinnetel, siis tõelise patiseisu saavutamiseks tuleks kõigepealt likvideerida Venemaa liugpommide probleem, tänasel päeval on see Venemaa jaoks ikka korralik eelis. Ukraina kasutab peamiselt mootoriga varustatud liugpomme, mis on täpsed ja seetõttu efektiivsed, aga nad on ka kallid ja neid on vähe, võrreldes Venemaa poolt visatavate liugpommidega.

Ukraina on järjest korraldanud edukaid rünnakuid Krimmi poolsaarele, kus nende viimaste tabamuste hulgas olid ka kaks transpordilennukit An-26 ja kaks radarit, aga varasemalt on kas hävitatud või kahjustatud ka kuute helikopterit Mi-8. Defence Expressi (DE) andmetel tegutseb Ukraina poolelt sellel suunal teiste seas ka drooniüksus Primare, kes kasutab droone Rubaka, milliseid juhitakse Starlinki kaudu.

DE andmetel on tegemist küllaltki väikese lennuki tüüpi drooniga, mistõttu on Venemaa õhutõrjekompleksidel Pantsir-1 nende mahavõtmisega suuri probleeme ning on ka omajagu videosid sellest, kuidas väljalastud õhutõrjerakett kas ei taba või ei tekita droonidele erilist kahju. Kuna DE andmetel on Venemaa EW kompleksidel tihtipeale probleeme satelliitside mahasurumisega, siis ongi tulemuseks Ukraina droonide efektiivne tegutsemine Krimmi poolsaarel.

Antud kontekstis tuleb rõhutada just Starlinki rolli, sest erinevalt Krimmist see ei toimi Venemaa territooriumil. RUBAK-al on olemas ka suurem vend UJ-26 Bober, mille kontseptsioon on täpselt samasugune, vahe on droonide poolt kantavad lõhkeaine koguses ja lennukauguses – RUBAKA lendab DE andmetel kuni 500 kilomeetri kaugusele ja kannab 2-15 kilogrammi lõhkeainet (mida suurem kogus lõhkeainet, seda väiksem lennuulatus) ja UJ-26 Bober kannab 20 kilogrammi laskemoona ja lendab kuni 1000 kilomeri kaugusele.

Bloomberg’is avaldatud informatsiooni kohaselt olevat Moskvas toimunu kohtumine Suurbritannia, Saksamaa ja Prantsusmaa diplomaatide ja Venemaa esindaja vahel, kus Venemaa esindaja olevat andnud mõista, et nende sõjalennukite tegutsemine Eesti suunal olevat olnud vastus droonirünnakutele Krimmis, mis ei olevat Venemaa esindaja sõnul saanud sellisel kujul toimuda ilma NATO riikide abita. Et selline jabur põhjendus üldse esile toodi, näitab seda, et Ukraina droonid teevad väga efektiivset tööd ning nii tuleb ka jätkata.

Advertisement / Reklaam

Advertisement / Reklaam

Olukord rinnetel.

Venemaa jätkab aktiivselt rünnakuid Lõmani suunal ja seal jõudsin nad välja Šandrigolove asulasse. See rindelõik asub Ukraina 3. armeekorpuse vastutusalas ning antud asulaga seoses avaldati ka meedias materjalid, millest selgub, et asulat rünnanud Venemaa sõjaväelaste komandör andis käsu asulas olevad täiskasvanud inimesed tappa ja võtta lapsed elavaks kilbiks, sest siis ei ründa neid Ukraina rallidroonid ja neile ei visata kvadrokopteritelt lõhkekehasid.

3. armeekorpuse andmetel tapsid Venemaa sõjaväelased ühe pere täiskasvanud liikmed, aga alaealise tüdruku võtsid nad elavaks kilbiks, mille abil edasi liikuda. Taktika, mida tüüpiliselt kasutavad terroristid, aga nüüd teevad seda ka Venemaa sõjaväelased. Ukraina sõjaväelaste sõnul on neil toimunust nii video- kui audiotõendid, mis edastatakse sõjakuritegude uurimist läbiviivale institutsioonile.

Väike edasiliikumine oli Venemaa armeel ka nn Donbassi lõunaosas Poltavaka ja Novoivanivka juures, Ukraina sõjaväelase, kirjutab varjunime Alex all, andmetel ründavad Venemaa üksused seal rindelõigus nüüd sisuliselt ööpäev läbi järjest, lisaks on sinna toodud Venemaa poolt lisajõudu. Venemaa armee üritab Pokrovskini jõuda lõuna poolt, kaotades küll seeläbi palju inimesi, aga see neid ei sega, nii nad sõdivadki.

Nn Dobropolja suunaga seoses on omajagu vastukäivat informatsiooni, räägitakse nii Venemaa kui Ukraina edust teatud lõikudes, aga kaartidel ei ole selles osas viimastel päevadel muudatusi tehtud. Peamine, et seal ei kujuneks Ukraina jaoks olukorraks, mida Venemaa poolel nimetatakse „edenemiseks krediidi peale“, sest Ukraina poolelt on välja hõigatud päris suuri arve, et kui palju on alasid tagasi võetud ja vastaseid ümber piiratud.

Venemaa kaitseministeerium avaldas kaardi, kus on nende andmetel alad, mille nad on aasta algusest alates okupeerinud ehk siis 4714 ruutkilomeetrit, samas kui Deepstate andmetel on see oluliselt väiksem arv, 3048 ruutkilomeetrit. Vahe 1666 ruutkilomeetrit. Venemaa ekspert Jan Matveejev analüüsis seda kaarti ja tema sõnul on Venemaa kaardi näol tegemist fantaasiatega, millel reaalse eluga tihtipeale kokkupuude puutub, nii on neil kaardil märgitud enda kontrolli all olevaks alaks Dobropilja ja Bilozerske, aga reaalses elus olevat Venemaa armee Bilozerskest 14 kilomeetri kaugusel ja see on mõõdetud kohast, kus Venemaa 51. on sisuliselt piiramisrõngas.

Advertisement / Reklaam

Advertisement / Reklaam

Arvatavasti sarnast kaarti näidati ka Trumpi eriesindajale, veenmaks teda Venemaa suures edus ning nüüd vist näitas Zelenskõi Trumpile omakorda enda kaarti, kus on Venemaa edenemine hoopis tagasihoidlikum olnud käesoleval aastal ja seda Trumpi kommentaari, kus ta võrdles Venemaa armeed pabertiigriga, võetakse Venemaal väga valulikult.

Paraku on Venemaa armeel jõudu veel piisavalt, et Ukrainas aktiivselt rünnata, aga kõik jutud võimalikust sõjast NATO-ga on puhas bluffimine, sest ei ole ju saladus, et pea kõik võitlusvõimelised Venemaa üksused on Ukrainas ning kahel rindel sõdima nad lihtsalt ei oleks võimelised.

Venemaa poolt on propagandist taas hakanud rääkima tuumaähvarduste keeles, aga see kordub antud sõja jooksul juba mitmendat korda, lisaks annab Putini elujanust tunnistust jutt 150-aastaseks elamisest. Kui ta paaniliselt kardab ka külmetushaigusi, mida siis rääkida tuumasõjast, seda enam, et pole teada, kui palju Venemaa tuumarakette väljalaskmise hetkel üldse lennuvõimelised olekski. Lisaks kõigele muule on „geniaalne strateeg“ saavutanud selle, et tema tuumaähvardusi ei võeta enam tõsiselt.

Ukraina sõbralikud droonid külastasid taas Afipski naftatöötlemise kompleksi, mida külastati ka paar korda augustis, kui selle tulemusena vähenes töödeldava nafta maht mingiks ajaks poole võrra. Ukraina ründas mere- ja ründedroonidega ka Novorossiiski ja Tuapse sadamat, peale mida seal mingiks ajaks peatus nafta laadimine tankeritele.

Ukraina jaoks on oluline lisaks Venemaa naftatööstuse ettevõtete ründamisele vähendada ka Venemaa nafta väljavedu, sest sellises olukorras ei ole naftatootjatel võimalik naftat suuremas koguses ladustada ja nad on sunnitud tootmist vähendama, aga see on igikeltsaga kaetud piirkondades suur probleem, sest korra suletud puurtorni endisel kujul hiljem enam tööle ei pidavat saama.

Z-blogija Maksim Kalašnikov kirjutas olukorrast Venemaa armees, kus jalaväe rünnakurühmadesse hakati saatma ka keskmaa õhutõrjekomplekside BUK meeskondade liikmeid. Tema sõnul olevat antud juhul põhjus proosaline – Venemaa armeel ei jaguvat enam rakette nende komplekside laskeseadmetele, tüüpiliselt olevat ühes laskeseadmes nüüd rakettide puudusel kas üks või kaks raketti, aga olevat ka omajagu komplekse, mida rakettide puudusel ei saavat üldse enam kasutada ning siis saadetaksegi kõrge kvalifikatsiooniga sõjaväelased Ukraina armee droonide saagiks.

Advertisement / Reklaam

Advertisement / Reklaam

Järgmine ülevaade esmaspäeval.

Au Ukrainale!

Ülalolev artikkel põhineb Teet Kalmuse Facebook postitusel.